• Mis minuga juhtunud on?

    Naljakas, just sekund enne blogilehe lahti võtmist hüppas mulle facebookis ette Eveliisi uus blogipostitus pealkirjaga “Mis juhtus?” Ma küll kogu postitust korralikult läbi ei jõudnud lugeda, aga silmasin, et Eveliis rääkis seal sellest, kuidas talle kunagi üldse talv ei meeldinud ja nüüd siis on talv täitsa tore. Ma võin sellega vist samastuda ja ehk olen isegi kunagi blogis maininud ka, et mul on sama asi olnud. Ma muidugi ei mäleta, kas mulle päris lapsena meeldis talv või mitte (aga loogiline oleks, et küllap ikka meeldis), aga no terve teadliku pubekaea ja nõnda edasi pole talv kohe üldse istunud. Ilmselt on asi muidugi riietes, nagu öeldakse. Ega mul mingeid lumeshullamise riideid…

  • September. APPI! Ma ei oska end riietada!

    Just üks päev üks tüdruk mainis, kui imelik kuu on september selle poolest, kuidas inimesed end riietevad. Et tänavapilt on lihtsalt nii kirju. Leidub neid, kes käivad alles lahtiste kingadega või baleriinades. Leidub neid, kes käivad t-särgi väel. Neid, kes alles suvekleitides. Ja ühtlasi neid, kes on kapisügavustest juba välja kaevanud oma kõige paksemad kasukad, pistavad jalga saapad, kaela sallid ja pähe mütsid. Milline äärmus! Eile Annabeliga linna minnes tabasin ma hästi ära, milliste inimeste hulka mina liigitun. Selle teise variandi sekka. Oh god, kuidas ma end pool päeva kirusin, et ma end nõnda riide panin. Ühesõnaga, vaatasin aknast, et oi kui ilus päikseline ilm. Kraadiklaas akna taga näitas 15-kraadi ligi.…

  • Häbi on, kui raha pole

    Ma pole kunagi elus väga tahtnud aru saada inimestest, kes vinguvad, et neil raha ei ole ja nad ei saa seda ja toda osta. Olen alati mõelnud, et küllap niisama koonrid ja kokkuhoidlikud, et tegelikult raha on, aga lihtsalt ei taha seda mingi konkreetse asja peale hästi kulutada. Olen teinud lihtsalt järelduse, et vinguvad tavaliselt need, kellel tegelikult on ja need, kellel päriselt ka kitsas käes ja raha ei ole, ei vingu, sest häbi on sellise asja üle vinguda ja kuidagi ääri-veeri tullakse ikka omadega toime. Nüüd aga olen ma jõudnud omadega olukorda, kus tõesti tunnen esimest korda elus, et rahadega on nii nadisti, et tahaks lausa nutma puhkeda. Seda…