• Lasteaia vahetusest

    Uhhuu, järgmine nädal leiab siis aset meie kolimine ja järgmisel neljapäeval on Annabelil ühtlasi ka üle pika aja esimene lasteaiapäev. Olen teda terve suve kodusena hoidnud, sest kuna ma ise ka ju veel kodune, siis ma ei leidnud, miks ta peaks suvel lasteaias “tööd rabama.” Järgmisel aastal arvatavasti ma terve suvi kodune olla ei saa, nii et nii kaua kui mul võimalik, siis eelistan ikka seda, et laps saab suvel vabalt olla ja ei pea lasteaiakohustust täitma. Lasteaiaga oli üldse sedasi, et nagu ma kunagi rääkisin, siis käis Annabel teises linnaosas lasteaias, kuna kodu lähedal kohta parasjagu aasta keskel ei olnud. Kevade lõpus aga sain teada, et sügiseks on talle…

  • Viuviu-piupau

    No kurjam, jälle nädal vaikust. Ma tunnen, et sellejaoks et normaalsete teemadega edasi minna, pean ma end esmalt lihtsalt tühjaks vinguma. Mul lihtsalt mingi meeletu kassperiood peal ja ma avastasin, et see on mul vist igal aastal täpselt sel samal ajal täpselt samamoodi. Natuke aega enne mu sünnipäeva. Vähemasti mulle meenub, kuidas eelmisel aastal ma samal ajal samuti masenduses olin ja oma sünnipäeval autojuhilubadele järgi tõtates terve tee lihtsalt ulguda vihtusin, kui mõttetu mina olen ja kui mõttetu on maailm mu ümber. Naeruväärne… Ma muidugi ei mäleta, mis eelmisel aastal nii väga valesti oli või mis võis seda põhjustada, sest suvi oli imetore ja mälestuste järgi nagu ei olnud sellel…

  • Kuidas ja kuhu edasi #2

    Pool aastat tagasi ma arutasin siin, et kuidas edasi tahaks ja kuhu edasi tahaks. Tol hetkel oli mu peas valdavalt ainult soov kohe raudselt Tallinna poole vaadata, aga ajapikku on tuuled olnud muutlikud ja ka mõtted on üritanud natukene realistlikumad ja elukest mugavdavamad olla. Ei, asi pole selles, et ma Tallinnaga kuidagi tülli oleks läinud. Tegelikult on suurelt osalt asjas ilmselt süüdi see, et ma nimelt käisin Tallinnas viimati jaanarikuus ja Tallinnaga on minu suhe alati täpselt selline, et kui ma sinna satun, siis ma teda tahan. Iga jumala kord kui ma lahkun Tallinnast, nähes Balti jaama katuselt suurelt kirja TALLINN või loksudes trolliga, mis võib iga hetk sarved trossidelt maha…

  • Möödunud poolaasta telefonikaamera läbi

    Nojah, olenemata sellest, et kui ma endale Samsung S5 ostsin, tegin ma seda suuresti seetõttu, et selle kaamera pidi niiöelda üks tolle aja parimaid olema, siis tegelikult pole ma telefonikaamera pildikvaliteetidega üldse rahul. Või noh, MÕNI ÜKSIK õnnestub tõesti okeilt, aga enamjaolt on tegu ikka pikslimerega – eriti esikaameraga. Siiski aga on lugu selline, et viimase poole aasta jooksul on peegelkaamera riiulil nukralt tolmu kogunud ja mõned klõpsud jäädvustamaks meie elukest või mõningaid hetki, on tehtud siiski hoopis käepärasema vahendiga ehk telefoniga. Mõtlesingi, et eks ma siis kogun viimase poole aasta telefonipildid kokku ja näitan teile kah! :) tjuunisin millalgi natukene tuba ja pildistasin tegelikult oma suurt ja ilusat unenäopüüdjat /…

  • Nüüd siis olen tragi ema!?

    Selles postituses ei ole juttu ei millestki muust, kui kõige suuremast emade tragiduse/laiskuse välimäärajast ehk kui kiiresti üks või teine ema oma lapse mähkmevabaks saab. Teate ju küll seda asja, et tubli ema on see, kes juba poole aastast last potile hakkab panema ja kelle laps aastaselt mähkmevaba on ja laisk on see ema, kelle kahene ikka veel mähkmetes käib. Nõnda olin ka mina pikka aega üldsuse ees siis see laisk ema, aga mis parata. Tõstan käed üles ja tunnistan ausalt, et ca aastast last ei näinud ma veel mõtet potile panna ja hiljem läks ta sinna lihtsalt nii hüsteerilise nutuga, et vägisi ma teda sinna rohkem panna ei söandanud.…