• Kuidas tänu meie kassile sai meie pere alguse

    Ammu pole ma oma kassist siin suuremat rääkinud, aga samas, mis temast ikka väga pajatada, eksole. Nii palju saan rääkida, et ta tuli minuga kenasti Eestisse kaasa ja elab siinmail minu ema juures korteris. Mina ise tilbendan ema ja isa vahet (elavad lahus) ja nõnda ei viibi ma just alati oma kassiga koos ja näen teda korra nädalas või umbes midagi sellist. Alati kui ma teda juba pikemat aega näinud ei ole, tunnen, et igatsen teda ikka väga palju ja ei suuda ära oodata, mil ma temaga jälle Soomes sama katuse all saaksin elada. Sest ta on ikka mulle nii kullatükike. Kassi saamise lugu on niisugune, et me olime Keioga…

  • Annabel ja Zóra

    Kui alguses oli kass ikka väga pelglik lapse osas ja hoidis iga hinna eest eemale, siis viimasel ajal on olukord üsna pöördeliselt muutunud. Iga kord kui ma Annabeliga voodis vedelen, tuleb Zora ka seltsi. Küll aga tegi ta seda mõnda aega rohkem minu poole peal ja siis jõllitas üle minu turvaliselt, kes see seal minust teisel pool siputab ja ägiseb. Nüüd on ta hakanud ka Annabeli poolele minema, lausa talle ligidale. Ükskord tahtis ta Annabeliga lähemalt tutvust teha ja sõbraks saada. Läks siis Anni jalgade juurde ja tahtis oma pead armsalt vastu neid hõõruda. Üritas vähemalt. Annabel aga muudkui siples ja peksis vaest kassi kontrollimatult jalgadega. Ausalt, seda oli nii…

  • Üks kodune “kodutu nälgiv” kass

    Oeh. Ma siin ükskord rääkisin sellest, kuidas mu kass mind jõllitab kui ma midagi süüa julgen. Noh, vot sellise pilguga, et aga miks tema ei saa ja miks ma üleüldse teiste ees söön ja talle ei sheeri. See asi muidugi toimib ka siiamaani. Alati, kui ma köögis midagi söögiga askeldan, tunnen ma isegi seljaga kassi poole olles, kuidas ta mind lihtsalt ainuüksi vahib. Peas keerleb siis vaid üks mõte: “Must avoid eye contact..” On üsna loogiline, et kui kass või ükskõik mis muu lihasööja loom kodus on, ei tohi jätta laokile lihatooteid, sest muidu kass läheb jaole. Eks ma siis tavaliselt, kui liha söön, hoiangi kaant peal või panen külmkappi.…

  • Teiste ees ei ole ilus süüa!?

    Nii öeldakse ja olgugi, et see reegel enamasti kehtib justkui lapseeas, siis rasedad on siin kohal üsnagi sarnased. Minul näiteks küll on korduvalt isu peale tulnud, kui näen tänaval kedagi möödumas CoffeIn’i topsiga või jäätisega või Boosti smuutiga või mäki burksiga – millega iganes. Poes käies samamoodi kogemata kellegi ostukorvi kiigates kilkan mõnikord nagu väike laps: “Aga mina tahan ka kohukesi!” või šokolaadi või krõpsu või… Aga tegelikult mitte iseenda isudest ajendatuna ei kirjuta ma seda postitust, vaid mu kass on koomiliselt hakanud käituma nii, et mul on imelik tema ees süüa. Nimelt näksin ma igasugu erinevaid asju ikka mitu korda päevas ja varem see kassi ei häirinud. Nüüd aga…

  • Külalispostitus: Jass

    Küll mu isa kassid on ikka toredaks kasvatatud! Kui minu kiisu läheb isegi juba uksekella kuuldes kõige sügavamasse ja pimedamasse nurka peitu, siis isa kassid ei võõrista külalisi absoluutselt. Mina kohtusin Jassiga esimest korda ja tema kohe nii sõbralik minuga, et lausa magab koos minuga minu voodis. Kuna minu Zora viibib hetkel paar päeva ilma minuta mu ema juures Ja olles selline paras catlady nagu ma olen, siis mulle muidugi korraks tundus nagu petaksin oma oma kallist kassi niimoodi teise kassiga voodit jagades, haha, aga ma loodan, et mu kiisuke ei pahanda ja juba homme saan jälle teda edasi nunnutada. :)