igapäev

Piltideta jõulud?

22. detsember 2015

Ma ei tea, kuidas minul kogu aeg õnnestub, aga mälukaartidega on mul iga mõne aja tagant mingi jama. Õigemini üks jama – puruks läevad. Kõigepealt tuleb ära see read-lock pisike nupuke ja seejärel laguneb kogu kupatus koost. Nukker.

Nukker, sest mälukaardid ei ole just väga odavad asjad, eriti kui tahaks panustada mahukale mälukaardile, sest pildifailid on siiski suured. Nõnda ma hetkel istungi juba jupp aega ilma mälukaardita, sest ma ei raatsi uut lihtsalt osta ja kassin juba ette ära, millal see uus ka kord katki läheb.

Mulle lihtsalt ei mahu pähe, mismoodi nad mul purunevad, sest neid on ikka kulunud juba mitmeid ja iga järgnevat mälukaarti kohtlen ma aina erilisema helluse ja hoolitsusega kui eelmisi, aga ikka juhtub samamoodi.

Vaiksel viisil olen hakanud süüdlaseks pidama oma arvuti mälukaardilugeja-pesa, sest kunagi murdus mul sinna sisse mingi pisike mälukaardinurgakene ära ja siis mõnda aega see pesa mälukaarti lugeda ei suutnud, kuniks K selle sinna sisse murdunud tükikese noaga välja koukis ja asi justkui jälle korda sai. Et jälle luges neid kaarte. Aga ju siis on seal midagi ikkagi sedavõrd häirivalt nihu, et iga kord sinna kaarti toppides ta seda mingil moel lõhub, kuniks tulemus ongi käes. Muud võimalust lihtsalt olla ju ei saa. Ma ei usu, et fotograafid endale nii tihti uusi mälukaarte soetavad ja need ongi nii kergelt purunevad asjad. Ma ei usu. :D

Siit tekib ka küsimus niisama uudishimulikkusest, et mismoodi te kaamerast pilte arvutisse laete? Kas mälukaardi kaudu või juhtme kaudu? Olen mõelnud, et äkki peaks ka juhtmega hakkama, aga ma ei tea, kas mul sellist vastavat juhet ongi. Ja tundub tüütum töö ka, kui mälukaarti edasi-tagasi lõksutades, aga noh.. kui ma oma tulevast mälukaarti elus tahan hoida, siis vist ei jää muud üle. :D

Ühtlasi, kui aastavahetusel napib motivatsiooni aastavahetust tähistada, siis hea ideena võib selle postituse lahti võtta ja iga kord, kui loete sõna “mälukaart,” pitsi alla kulistada, sest seda sõna sai ikka tõeliselt palju. :D

Igatahes, tahtsin lambist tulla ja näidata, et olen olemas ja pole kuhugi kadunud. Mõtlen blogile iga päev tegelikult ja et tahaks teile endast teada anda, aga ma ei oska. Mul oli pereblogi justkui ja mu igapäevategemised on hetkel kuidagi nii pilla palla, et ma ei tea, kas nendest on alati siin sobilik rääkida. Oma mõtetest ei tahaks ma üldse rääkida, sest siis muutuks see blogi konkreetselt millekski muuks. Oeh, ma ei tea. :D

Annan oma parima, et ikka olemas olla.

Kena jõuluaega muide! :)

11 kommentaari

  1. Maris ütleb:

    12 korda oli sõna mälukaart (erinevates käändes). Lugesin üle jap :D Mina laen pilte juhtmega ja ei ole see üldse nii jube jamamine nagu arvatakse.
    Minu poolt ka üks mäng, kui aastavahetust tāhistada ei taha: pane käima Beebilõusta laul mendid ja igakord kui sa kuuled sõna mendid kulista üks pitsike alla :D Seda sõna on seal väga palju :D

      1. http://www./ ütleb:

        USA —> snowysoso :因為這首義勇軍進行曲,就是當年共產黨建國而作的,本身就是一首【革命歌曲】。很難想象有些港人說唱這首歌可以是【有 Feel】,有什麼 feel ?難道革命過?小孩學生還可以說不懂,但土生土長的港人對革命有 feel ,很奇詭。

  2. Tikker ütleb:

    Ma kunagi laadisin juhtmega, aga sellest ajast, kui läpakatel mälukaardi pesad tekkisid, ma ei teagi, kus see juhe on. Ükski mälukaart pole kunagi katki läinud, ehkki pildistanud olen alati ohtralt.

    Muidugi jah, viimased 1,5 aastat olen pildistanud ainult telefoniga, mis laeb kõik kohe Dropboxi, seega telefonist ma eraldi pilte laadima ei pea. Mu telefonil kusjuures pole üldse väga hea kaamera ja eriti kehva valgusega, mida on tihti, jätab pildikvaliteet soovida… Aga kuna mul vahepeal polnud pool aastat üldse fotokat, siis harjusin telefoniga pildistamisega nii ära, et nüüd, kus fotokas on tagasi, ei ole seda ikka kasutanud. Mul muidugi on seebikarp :) Ja ainult telefoniga pildistamine on sinu kui peegelkaamera fänni jaoks ilmselt õudusunenägu :)

    Aga tõesti mulle tundub ka, et äkki su kaardilugeja on siis tuksis, ei ole kuidagi normaalne, et kaardid nii tihti katki lähevad…

  3. Me ütleb:

    Jep, ise vastasid….kui ma oma tulevast mälukaarti elus tahan hoida, siis vist ei jää muud üle. :D Ega tegelikult ei tohiks ju see kaardi “lõksutamine” suurt kahju teha, kuid kui juba mitu ühesugust kogemust on, siis on tark taktikat vahetada :)

  4. Lia ütleb:

    Ma enne laadisin juhtmega, aga siis kui sain arvuti, millel on mälukaardi pesa, hakkasin otse mälukaardilt laadima. Minu jaoks pole kumbki ideaalne. Esiteks kui ma juhet kasutasin siis jäi see mul igale poole vedelema, sest ma kunagi ei viitsinud seda oma õigele kohale panna või siis ei mäletanud ma kuhu see sai ning ma pidin seda koguaeg taga otsima. Mälukaardiga laadides on see jama, et ma võin selle arvutisse unustada või kui ka võtan arvutist välja siis jätan lauale ning unustan kaamerasse tagasi panna. Õnneks *sülitan kolma korda üle õla :)* pole ma veel kusagile nii läinud, et võtan kaamera ilma mälukaardita kaasa, aga kodus on ikka ette tulnud, et hakkan pilti tegema nii, et mälukaarti pole sees.

    1. Katre ütleb:

      Mhm, mul ka paar korda see värk olnud, et hakkan usinalt pilti tegema ja siis avastan, et kaarti polegi sees ja arvutisse ununenud või kuskile. Samas neid kordi ikka vähe olnud ja enamasti kodus. Kuskile minnes saab spets üle vaadatud, et olemas oleks. :)

  5. Elis Vaiksaar ütleb:

    Ja ma arvasin, et olen ainuke, kes selle needusega jageleb.. Mul on läinud viie aasta jooksul kokku 16 mälukaarti ja nüüd läks viimane paar päeva tagasi.. Ilmselt tulevadki piltideta jõulud, sest ma olen harjunud ise poodi ostma minema uut mälukaarti, et seda kohe katsetada ja olen veebipoodide suhtes veidi skeptiline selle ostmise puhul. Paraku on aga mälukaarti müüvad poed just nendel aegadel lahti kui ma olen tööl ja siis suletud kui ma lõpuks töö lõpetan.. Proovisin telefoniga pilte vahelduseks teha ja tuli lausa nutt kurku, sest kvaliteet on kordades hullem ja no kes tahaks siis oma armsa kaamera asemel mingi nutikaga pilte klõpsutada eksole.. :D
    Juhtmega lasin paar aastat küll pilte arvutisse, aga pean sekundeerima kommenteerijat, kes pärast mälukaardilugeja avastamist oma juhet kadunud asjade hulgast otsima peab. :D

  6. Emi ütleb:

    Ma ise olen mitu korda kuskile minnes avastanud, et ei saa pilti teha, sest kaamera mälukaart on kodus läpakas. Olen telefonist micro sd välja võtnud ja adapteriga kaamerasse pannud.

    Tegelt on olemas ka mälukaartide lugejad, nagu id kaardi omagi, aga neid saab kasutada mitut erinevat mõõtu mälukate lugemiseks ja käivad usb pessa. Kui su läpakal mälukaardi pesa katki ja juhtmega jamada ei viitsi, osta see lugeja endale, minu mäletamist mööda ei maksnud see palju, soodsam kindlasti kui uus mälukaart ;)

  7. eveli ütleb:

    Mina laen juhtmega, sest mu fotoka mälukaart on suurem kui tavalised ja enamasti läpakatel selle lugejat ei ole. Eks kõik on harjumuse asi. Juhe mul kunagi kadunud ei ole, sest pakin selle alati koos kaameraga kaamerakotti tagasi. Küll aga on abikaasal pidevalt mälukaardid maha ununenud, sest tema paneb kaardi otse läpakasse ja eks sinna ta jääb ;)
    Mul on vist kogu digi-staaži jooksul üks mälukaart õhtule läinud…

  8. Heli ütleb:

    Mina laen mälukaardiga, sest mul ei jääks kunagi meelde, kus juhe on :) Sel aastal lagunes kaart, mis oli vastu pidanud 6 aastat. Aga no minu pildistamised on pere-kodu-loomad- tasemel ja kuu jooksul teen ehk umbes 100 pilti. Nii et väga palju kaardi arvutisse ja välja kõpsutamist pole.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga