igapäev

Random thoughts

6. oktoober 2015

Jaanika kirjutas täna oma suvalistest mõtetest ja tegi sellest postitusest ühtlasi ka tag-i, mille teatepulga viskas ka minule edasi. Meelitatud olles, nagu ma olin, siis tundus viisakas see ülesanne ka ära täita, kuigi ma pean tunnistama, et selliste postituste kirjutamisel ei tunne ma end just eriti mugavalt. :D

#1

Ma mõtlen lihtsalt väga pealju REAALSELT RANDOM asjade peale, mille kõva häälega välja ütlemine kõlab niivõrd kummaliselt, et seda julgen ma ainult nende parimatest parimate ümber vabalt teha, sest nemad mõistavad minu roppu ja haiglast huumorit. :D

#2

See postitus meenutas mulle kuidagi seda “random facts” postitust, ainult et justkui suvalised faktid sellest, mida sa parajasti seda postitust kirjutades mõtled?

#3

Uuh, ja mulle anti selline TAG edasi? Millest nüüd mõelda? Think happy thoughts, think happy thoughts, think happy thoughts…
Mul on viimasel ajal lihtsalt natukene stressirohke aeg ja muremõtteid tekib pähe tunduvalt rohkem kui muid mõtteid, mis võiks tekkida. :D

#4

Tahaks teile tegelikult nii kangesti juba paarist asjast rääkida, aga natukene aega pean veel kannatama, et teieni uusimaid uudiseid tuua. Kui kibelete teadma, mis toimub, siis peate teie ka kannatama. :D

#5

Ma pole just suurim sügise fänn, aga viimased nädal aega olen iga päev ärganud suure rahuloluga, et väljas on taas nii ilus ilm. Ma pole ka suurim niisama õues jalutamise fänn, aga praegu olen pea iga päev (ühel päeval käis Keio :D) end Annabeliga õue jalutama ajanud, sest need ilusad soojad ja päikesepaistelised sügisilmad lihtsalt kutsuvad mind maagilisel moel õue. :)

#6

Annabel jäi minust vannituppa hambaid pesema, sest ma tahtsin tulla ja mõned mõtted siia kirja panna. Kuulen kraanivee plädisemist, aga huvitav, kas ta ikka veel peseb hambaid või juba niisama mängib? :D

#7

Ma tahaks blogikujundusele natukene värskendust luua ja juba ammu ihkan uut päist, aga mul on juba pea pool aastat täiesti null ideed, milline see päis olla võiks. Ühtlasi tundub mulle, et minust ei ole ühtegi sobivat pilti, millest seda päist luua.

#8

Mu eilse blogipostituse tagasiside pani mind tõsiselt hämmastuma. Võib-olla mõisteti mind natukene valesti või kirjutasin ma natukene rutakalt, aga mu sisetunne käseb mul endale kindlaks jääda selles osas, et enda last üritan ma seal käituma panna just nii, nagu ma kirjutasin, et ma sooviks, et kõik käituks. Hinnalised mänguasjad jäävad meie puhul koju ja mänguväljakul lubame teistel ka enda kaasavõetud asjadega mängida (kuigi jah, lubaküsimise korral). Ja mul ei jää vist muud üle, kui lihtsalt aktsepteerida seda, et enamik lähtuvad teistsugusest põhimõttest. :)

#9

Annabel on ikka veel vannitoas ja ma parem lähen vaatan, mis ta teeb seal.
Aa, kraanist vesi niisama jooksis ja vannituba oli tühi. Annabel oli voodisse lõunaund ootama läinud, aga ma ütlesin talle, et me peame varsti korraks õue minema, nii et magama ei saa jääda.

#10

Huvitav, mis Annabelil täna öösel häda oli? Ärkas umbes 20 korda nuttes üles ja ronis mulle uuesti magamajäädes kohe eriti kaissu ja võttis ümbert kinni, mis ei ole sugugi temalik. Ta on pigem see tegelane, kellega ei saa ühes voodis eriti edukalt magada, sest noh, tal on vaja meritähte magada, aga täna öösel vajas ta iga kord üles ärgates mu lähedust kohe täiega.

Ma ei tahaks arvata, et ta nüüd haigeks jäi eilsel jalutuskäigul, sest müts oli peas, sall kaelas ja ka muudmoodi paistis ta üsna ilmakindel olevat. Samuti ei olnud me välja kuigi kaua. Samas, öösel  ta keha kuum ei tundunud, aga nüüd juba natukene tundub. Eks ma õhtu poole kraadin ja uurin, aga loodan, et tänane öö möödub rahulikult (kuigi niiiiiivõrd armas oli see kuidas ta mulle kaissu puges^^).

#11

Ma igatsen täieeegaaa arvutimängude striimimist. Seda tehes tundsin ma, et ma olen täpselt “in the right place” ja süda oli niiiiii rahul, aga ma mõistsin, et öötundidest seda teha on pikas perspektiivis natukene katastroofne ja endale sobival ajal (no näiteks kell 18-22) mu elu seda teha ei võimalda. :(

#12

On päevi, kus ma mõtlen, et tahaks nii räigelt juba uut titat ja teist last ja on päevi, nagu tänane, kus ma mõtlen, et eeeeeiiiiii veel. Naistel käivad need titeisud ikka jube kahtlasel moel kallal. :D

 #13

Pean kohe-varsti korraks sõbrannaga kokku saama ja talle mutrivõtit laenama, et ta saaks oma köögilaua kokku panna. Nii et.. ma peangi lõpetama ja meid valmis sättima hakkama. :)

1 kommentaar

  1. Vot see oli alles “random” jutt :D

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga