igapäev

Juhilubade tegemisest

10. juuni 2015

Ma nendest lubade tegemisest ja kogu sellega seonduvast nii üdini väsinud, sest see võtab lihtsalt liiga kaua aega ja mulle tundub, et mind ei lasta eluilmaski üksinda autorooli ehk et ma ei saagi neid lube endale iialgi. Ja maksan lihtsalt raha, mida niigi jalaga segada ei ole, täiesti tühja.

Autokool on mul läbi. Sellest ma kunagi ka kirjutasin (link). Ühesõnaga sain ma autokooli läbitud ~2 nädalat enne sünnitust ehk siis 9-ndal raseduskuul ja suurelt osalt sain ma selle tehtud lihtsalt tänu oma kõhule, sest eksamineerija ise ütles, et tema ennast seal autos kindlalt ei tundnud, mida mina juhtisin. Aga et noh, viidates mu kõhule ja saades aru, et ma kohe pudenen ja ilmselgelt pärast sünnitust on tegemist küllaga, siis andis ta selle paberi mulle kätte. Aga mainis, et enne ARKi minemist peaksin ma ikka KÕVASTI veel sõitma ja harjutama.

Eks siis saigi nii, et pärast sünnitust oli tõesti tegemist küllaga ja kuna ma olin Annabeliga enamjaolt üksi Tallinnas, kus ei olnud vastsündinud beebit kellelegi hoida ka väga jätta, siis jäi see sõidutundide asi soiku ja tuli pikem paus sõitmisega sisse.

Kuniks ma nüüd selle uuesti ette võtsin, sest varsti peaks ju tööle minema ja ega siis ei ole ka aega autokoolis käia ja kuni ma kodune olen ja mul on võimalusi Annabeli kellelegi jätta, siis võiks ikka need load ära teha.

Ja siis ma tulingi selle pärast Eestisse, et need ideaalis 1-2 kuuga ära teha, mis see siis ära ei ole. Lasin isal juhendajaloa võtta, et saaksin temaga harjutada ja mõtlesingi, et sõidan isaga sõidukindluse sisse, võtan mõned tunnid sõiduõpetajaga, sips-sops ARKi ja tehtud, aga h**.

Ühesõnaga nüüd aprillis ja mais sõitsingi aeg-ajalt isaga, kuni isa ütles, et tema meelest sõidan ma täiesti okeilt ja võiksin juba õpetajaga tundi võtta. Et õpetaja saaks mulle näidata neid tähtsamaid kohti, kuhu ARKis viiakse ja natuke paremini õpetada parkimist, sest isa ei julge minuga parkimist eriti harjutada ja ega ta seda väga hästi õpetada ei oskagi, et kuhu vaatama peaks ja mida jälgima. Tal endal on sõidukogemust juba ~30 aastat ja teeb kõike suht kinnisilmi ja kõik tundub nii enesestmõistetav. :D

Eile oligi mul esimene sõidutund õpetajaga üle pika aja. Esiteks on mul kohutavalt nukker 18 eurot 45-minutilise õppesõidu eest maksta, kuigi ma tean, et kõik autokoolid ongi nõnda kallid, aga ikkagi. Tallinna autokoolis sain ma 2×45 minutit 25-euroga, seega on poole lühema sõidutunni eest pea sama palju maksta ikkagi päris palju. Aga mis selle üle vinguda. Tuleb maksta, sest load on vaja ära teha.

Sõidutunnist nii palju, et jällegi, ma ei tea, kas ma siis tõesti olen endast NII HEAL arvamusel, et ise ka aru ei anna, mida ma valesti teen, aga mina tundsin end jällegi roolis üsna okeilt. Jah, et küsisin siin ja seal õpetajalt üle, et kas ma teen õigesti ja mida tegema pean (mis on iseenesest ebakindluse tunnus), aga ROOLI valdasin ma ikkagi enda jaoks mugavalt.

Aga siis jälle ütleb õpetaja, et tema tunneb ennast nii ebakindlalt minuga, et vähe pole. Et sõita tuleb ikka KÕVASTI. No, okei, eks ma ise leian ka, et muidugi võiks sõita kuni viimse piirini, millal ma olen täiesti vilunud autojuht, aga samas, mida tähendab see, et inimene end minuga ebakindlalt tunneb.

Ja siis ma mõtlesin, et asi ongi lihtsalt minus. Mitte, et ma sõidaksingi mega halvasti, vaid et ma ise tunnen ju end samamoodi täiesti VÕÕRA ja uue inimesega ebakindlalt. Natuke kohmetu on. Natuke kardan. Natuke põen.

Seepärast ma ei saagi aru, miks ei võiks näiteks ARKi eksamit teha ka sama inimesega, kellega sa sõidutundegi harjutad. Inimesega, kellega sa pika peale oled ära harjunud ja kellega sa tunned ennast kindlalt ja kellega sa julged sõita oma võimete kohaselt. Sest ma kujutan praegu ette, et isegi kui ma sõidaks IMEHÄSTI ja läheksin nüüd ARKi eksamile, kukuksin ma esimesed 3 korda nagunii läbi, sest eksamineerija ütleks, et ta ei tunne end kindlalt. Sest MINA tunnen end võõra inimesega ebakindlalt ja see kandub ka temale edasi. Lihtsalt auto on täis neid laineid, et mulle ei meeldi võõra inimesega autos olla ja seetõttu jääb minu tegelik sõiduoskus üldse tagaplaanile.

Seda asja ma enda juures päris palju vihkan ka, et ma olen täiega kehv esineja ja mulle ei meeldi, kui inimesed mind kulli pilguga jälgivad ja seda hindavad, mida ma teen. See tekitab minus hirmu. C’mon, ma olen 9 aastat muusikakoolis käinud, igal aastal oli mitu esinemist ja isegi pärast 9-aastase esinemiskogemusega, läksin ma ikka lavale oma lugu esitama värisevate sõrmede ja värisevate jalgadega. Ma ei oska sellist asja endast välja juurida.

Igatahes, ma olen iseenda peale pahane, et ma uue sõiduõpetajaga mingi kohmetu tropp olen, kes sõita ei oska ja et siis õpetaja ka end seeläbi minuga ebakindlalt tunneb. Miks ma pean oskama autot juhtida nii, et võõras inimene kõrval istub, kurat küll. KUI ma kord load saan, siis ei kavatse ma iial mingit võhivõõrast endale autosse võtta nagunii. Või okei, millalgi ehk ikka, aga siis olen ma ilmselt juba niivõrd kaua sõitnud, et mul on täiesti suva.

Ja siis ma olen pahane, et see ARKi minemine JÄLLE nii kaua aega võtab. Sellise tempo juures ma ei saagi iialgi neid tehtud. Autokool on nagu läbi, aga näed, sellejaoks et ARKi minna, kulub jälle MITMEID KUID harjutamist. Ja siis ma olengi hakanud mõtlema, et aga mis saab, kui ma ei saagi neid lube kunagi. Ühel hetkel lihtsalt arvutan kokku, et olen 10 miljonit eurot sõidutundidele kulutanud ja olengi lihtsalt täiesti võimetu autoga sõitmiseks. :D

Oeh. Ühesõnaga, ma ei suuda ära oodata, millal ma endale load saan, sest mulle tõesti nii väga meeldib autoga sõita ja ma tahaks juba ÜKSI autoga sõita ja koos Annabeliga sõita ja igale poole vabalt minna saada. Mina ise näiteks tunnen praegu, et võiksin vabalt üksi autoga tänavatele minna ja tuleksin sellega toime. Usaldan iseennast ja seda, kuidas ma liiklust jälgin.

Aga võõras inimene ei usalda mind ja ma pean sellega leppima. :D

Üleüldse tuli eile välja, et minu sõidustiil on täiesti vale ja see, mismoodi ma sõidan ja kuidas ma olen õppinud sõitma, tuleb ära unustada. Eks sellest siis oli ka eile see kohmetus natukene, sest uus õpetaja sundis mind sõitma nii, nagu ma iialgi veel sõitnud ei olnud. Õpetas pedaale ja kõike hoopis uutmoodi kasutama. No jommaijoo. :D

Õnneks ta mokaotsast mainis, et eks see Tallinna liiklus ongi teistsugune ja ju mind siis seal õpetati teisiti sõitma, aga et Viljandi liiklus on nii tagasihoidlik ja rahulik, et siin võiks ikkagi hoopis teise stiiliga sõita. Ega mul selle uue stiili vastu midagi ei olegi, eks õpin ära, aga lihtsalt, et natuke nagu nullist oleks alustanud jälle. Uued reeglid, uued süsteemid jms.

Tahaks, et see kõik juba läbi oleks. Saaks nii mina kui rahakott selle mure võrra vabamalt hingata…

IMG_4225-1

55 kommentaari

  1. H. ütleb:

    Oeh, ma mäletan kuidas ma mööda Viljandi tänavaid enda sõiduõpetajaga sõitsin 6 aastat tagasi nagu vilunud juht ja siis tuli koolieksam, milles ma suutsin esimese pooleminutiga juba ennast läbi kukutada, sest närv oli teise õpetaja ees nii suur. Teisel korral sain aga tehtud. Õnneks on ARK läks kergemini, närv küll oli , aga kuidagi lihtsalt vedas.
    Ma tegelikult pakun, et sõiduõpetajatel on ka erinevus sees, seega võib-olla peaks katsetama veel mingit kolmandat sõiduõpetajat korra, et ta annaks enda arvamuse sellest, et kas on vaja ikka muuta stiili.
    Aga edu!:)

    1. Katre ütleb:

      No tegelikult sellel stiilimuutusel paistis nagu hea point sees olevat, sest see minu õpitud sõidustiil olevat natuke ohtlik. Näpin liiga palju sidurit ja pidurit ja see pole nagu hea, seda ütles mulle mu isa ka. :D Seega ma usun, et ta õpetab tegelt ikka mulle paremat ja õigemat stiili, mis autot ja piduriklotse vähem kurnab. Üritan lihtsalt kiiresti ära õppida. :D

  2. K ütleb:

    Mul sai autokool läbi 2,5 aastat tagasi ja sinna see jäigi. Teadsin, et pean võtma mõned sõidutunnid enne ARKi minemist, aga seda ma ei teinud. Selle 2,5 aasta jooksul mõtlesingi, et no võiks teha. See aasta siis otsustasin, et ikka teen need load ära, ise mõtelsin ka, et 1-2 kuuga saan ehk tehtud. Ja nii läkski. Õnneks oli mul hea õpetaja, see sama, kes ka autokoolis õpetas, ei pidanud midagi uuesti nö uuesti õppima. Ja nüüd ongi need kauaoodatud load lõpuks käes :D Aga Tallinnas ikka ei julge väga sõita. Seega selle harjumisega läheb ka aega.
    Loodan, et ka sina saad oma kauaoodatud load suvel kätte :)

    1. Katre ütleb:

      No mul see viga, et enne õpetajaga sõitmaminemist tahtsin isaga sõitu üldse meenutada ja raiskasin sellele juba need kaks möödunud kuud. Kui nüüd 2 kuud õpetajaga sõita, siis vast saaks tehtud jah, aga ma ei tea, kust ma raha sebin selle jaoks. :D
      Loodan muidugi ka, et saan tehtud kunagi varsti. :S

  3. Mariliis ütleb:

    See on hea,et ise endas kindel oled,see ikka väga tähtis.Mõned lausa kardavad ju sõita ja sellised tegelt väga ei peaksgi sõitma.Aga need sõiduõpetajad on mõned ikka sellised tropid.Minu oma oli jube närvihaige,et peale igat sõidutundi oli nutumaik suus ja enesehinnang null,arvasin,et ma nii saamatu ja ei peaksgi lube saama.Aga sain!! Kaks korda põrusin ARK-is aga nüüdseks load olemas juba 2 aastat ja kõik ok. :) Ära anna alla. Siis läheks see juba makstud raha tõesti tühja.Maksad veidi(sitaks)veel ja varsti load ka käes! :) Edu. ;)

  4. Ingrid ütleb:

    Tee ikka ära ! Mida kauem edasi lükkad, seda tõenäolisemalt enam sellega tegeleda ei viitsi :P
    Mul oli autokooli lõpetamise ja siis (endise) ARKi eksami vahel paus mitu kuud. Enda peas kerisin juba vabandusi, et miks ma ikka ei taha ja saa minna eksamile. Hirm oli ka just selle võõra inimese ees kuigi autokooli eksamit tegin ka teise sõiduõpetajaga aga see oli kuidagi teistmoodi.
    Eriti loll tegu oli minna paar päeva enne sõidueksamit foorumitest kogemusi lugema kuidas kõik kirjutasid, et eksamineerijad on nii kurjad, karjuvad ja sõimavad ja mis kõik veel. Tegelikult ei olnud midagi hullu, eksamineerija oli tõsine küll aga mitte kuskilt otsast kuri. Tegin Tallinnas ja sain kohe esimese korraga läbi (kuigi ise olin kindel, et pean 100x seda eksamit tegema kuna lähen närvi :D).

  5. Sibille ütleb:

    Mul mees lõpetab just soomes autokooli. Alustas aprilli lõpus ja hetkel veel 3 sõitu + sõidu eksam. 1400€+60+111+80+35 ja tehtud :D Oleme aastaid viivitanud ja “leidnud” põhjuseid miks ei saa teha, siis see on puhas kättevõtmise asi. Tema puhul veel teeb asja raskemaks keelebarjäär mis talon.

    1. Sibille ütleb:

      Ja su juttu lugedes tuleb täiega silmade ette see, kuidas sugulane tegi 8 korda sõidueksamit. Nagu kiusupärast kukutati läbi. Soomes need ajsad pooled kergemad. Nt, siin ei vaadata vigu vaid vigade suurust ja kas oleksid selle vea tõttu võinud avarii teha, või kedagi vigastada.

      1. KirsikaH ütleb:

        Soomes jah ei nokita neid vigu niimoodi nagu eestis, aga soomes pead ka võõraste inimestega sõitma et titelubadest lahti saada. Meil nt tuubiti auto pungil kõiki järgmise astme õpilasi täis ja sõit võis alata, pärast kõik kommenteerisid su sõitu. :D Väga kasulik kogemus muideks! Ma ei tea kas eestis ka nii on? Sellisel juhul ei saaks Katre vist kunagi lube, kui võõraid kardab. :( Ps! Võõrad ei hammusta! :D

  6. Nell ütleb:

    Kõige olulisem on leida õpetaja, kellega end mugaval tunned ja kes oskab pinge maha võtta. ARKi eksamile võid oma sõiduõpetaja vabalt kaasa võtta, on lubatud, et sõiduõpetaja istub siis kõrval ning eksamineerija tagaistmel (kui soovi on).

    1. Karo888 ütleb:

      Kindlasti mitte, olen ôppinud eksamineerijaks ja töötan ûhes suuremas MNT Liiklusregistris ning kindlasti ei sôida juba aastaid sôiduôpetaja eksamiautos ja veel esiistmel ( teadupärast on autos kaamera ja lisapedaalid).
      Katre, sôiduôpetajale on kasulik, kui vôtad sôidutunde, hetkel autokoolid vôitlevad ôpilaste pärast, ôpilasi autokoolides vähe….soovitan ARK aeg panna, test ära teha ja minna sôitma. Edu igatahes!:)

  7. Tiina ütleb:

    Jagan enda kogemust ka :)
    alustasin autokooli kaua kaua aega tagasi ja jõudsin nii kaugele, et teha olid vaid eksamid ja ma oma targa peaga arvasin, et kellel neid lube ikka vaja on. Võtsin end eelmine kevad kokku ja sain autokooliga ühendust, omad dokumendid ja lubasin juhendajaga harjutada. Idee oli, teostust natuke. Lõpuks võtsin end ikka 100% kokku ja läksin eelmine kuu korraliku plaaniga autokooli ning tahtsin mõne sõidutunniga hakkama saada. Tänaseks olen sõitnud 3x Viljandis ja 1x Tartus. Jah, unistus oli hea, et mõne korraga saan sõidu nii kindlaks, et saaksin eksamile. Linnas olin ikka suht arg, ma liiklesin juhendajaga peamiselt maanteel, väikeses asulas ja külateedel. Õnneks õpetaja on hea ja kiitis, et ma saan asajdest aru ning teoorias oskan kõik ära seletada. Ainuke negatiivne asi on ülemõtlemine osades olukordades. Peale eilset tundi olen jälle positiivselt meelestatud, hakkan kodus manööverdamist harjutama ja loodan juuni kuus autokooli sõidutundidega lõpetada, ehk juulis saaksin eksamid tehtud ja ARK eksamitele mõelda.
    Palju oleneb ka õpetajast, tema hoiakust ning suhtlemisstiilist. Ma sain õnneks muheda õpetaja- viskab kildu, on konkreetne ja seletab asjad lahti.
    Pika jutu kokkuvõtteks- sa saad hakkama! :) Võõra inimesega ei saagi alati kohe klappima, vahest ei sobi lihtsalt õpetaja ka. Kui sa ei tunne end temaga samuti kindlalt, siis ehk mõtled õpetaja vahetamisele?

    1. Katre ütleb:

      Ei, ma tundsin end õpetajaga mugavalt küll ja tore inimene oli. Nii pabinas ma ka ei olnud, aga ta ütles ikkagi, et talle tundub, et ma kuidagi hullult rabistan. :D
      Väga ilusasti sain aru, mida tegema pean ja tema õpetusviis oli kergesti mõistetav, aga noh, äkki ikkagi oli väike ebakindlus jms, loodan, et see laabub. :)

  8. Maris ütleb:

    Mina lõpetasin oma autokooli 2009. aastal ning kui Pärnus ARKi sõidueksamist läbi kukkusin, läksin ülikooli ja sinna see jäigi. Autokooli eksamist läbi saamine oli ka selline, et eksamineerija ütles, et “võta tunde juurde ja siis mine ARKi”. Tulin peale ülikooli Tallinna ja istusin ikka ilma lubadeta. Autot ju ka polnud, motivatsiooni ka siis ju pole! Lõpuks läks mehe sõber Londonisse tööle ning jättis oma auto meile maja ette kasutamiseks kui mees load kätte saab. Mehel aga oli sama asi, aasta juba möödas ja ikka ei saa kuidagi tehtud autokooli sõidueksamit. Siis mehe töökaaslane rääkis talle, et tal on üks hea õpetaja, kellega sõitmas käib ja siis mees ütles ka mulle, et kuna mul oli ainult ARK teha, et siis võiksin ise load ära teha. Käisin siis selle õpetajaga mingi aeg sõitmas ( 1,5 tundi korraga… 45 mindist pole kasu) ja Tallinna ARKis tegin teooria ning sõidueksami Pärnus. Sain eksamineerijalt peatäie pragada ja “kui peaks hinde panema, siis üle 3- ei saa no kuidagi panna” ja ainuke mõte, mis ma mõtlesin tol hetkel, oli et “aga see ju positiivne!” :D Ja nii ma tehtud saingi. Pärast sain veel teada, et see oli eksamineerija, kes ei lase naisi läbi :D Nüüdseks olen sõitnud peaaegu 8 kuud. Aga mu mehel täpselt sama probleem, et sõiduõpetajaga sõites on tubli, aga kui teab, et nüüd on eksam, siis jätab aju koju vms ja hakkab puterdama.

    1. Katre ütleb:

      Viljandis väga ei tehtagi 2×45 tunde, sest 45-minutiga jõuab nii pisikese linna kenasti läbi sõita. Tallinnas/Tartus ehk jah läheb rohkem aega ja liiklus tihedam, siis võetakse rohkem, et saaks rohkem asju läbida. :)
      Ma olen ainult õnnelik, et Keio omal ajal load tehtud sai. Ei kujuta ettegi, kuidas see lapsega trippimine siis oleks, kui me mõlemad loatud oleks ja autota. Ikka meeeeeletult keerulisem oleks elu. :D
      Loodan, et sul mees saab ka tehtud ikka. :D

    2. M. ütleb:

      Milline eksamineerija see on (nime tead? Mingid kindlad välimärgid ala vuntsid, prillid, juuksed? :D )? Siis tean, kelle otsa ei tahaks kohe mitte Pärnus sattuda :D

  9. Maarika ütleb:

    Millise autokooli sa valisid ja kes sul sõiduõpetaja on? Nii koolidel kui õpetajatel ikka suur vahe sees. Mõni teenibki raha selle pealt, et ütleb et sa kehv sõitja ja tuleb veel palju harjutada.

    1. Katre ütleb:

      Vist oli Alopex ja Jaak Alesma õpetaja. Sõbranna soovitas ja mu arust on muhe mees. :)
      Ma ei arva, et ta hullult teenida tahab mu pealt. Pigem ikka korralikult õpetada ja ma usun, et ilmselge on, et mõned tunnid vaja võtta. Eks näis, kui palju. :D Ma ise ju ka enivei ei tunne end nii kindlalt veel, et ARKi sõidueksamit homne päev tegema minna vms, seega sõita on ikka vaja. Aga noh, üks asi ongi, et pelgan eksamit, teine asi see, et vabalt sõidaks üksi juba. :D

      1. Tiina ütleb:

        Ma sõidan ise ka Alesmaga. :) Alguses hirmutati koledalt, et ülbe ja ennast täis õpetaja, kuid ta on tõesti muhe.
        Ja temaga sõites ei jää tunnet, et tahab raha teenida, vähemalt minul. Samas inimesed on niivõrd erinevad, et kõigile ei sobigi üks õpetaja ja tema stiil. Mina olen rahul, jääb mulje, et ta tahab, et õpilased ARK eksamid sooritavad, mitte huupi katsetama ei lähe.

        1. Katre ütleb:

          Just. Kui ma ta numbri sain sõbrannalt ja esimest sõiduaega kirja panin, siis telefonitsi tundus ka natuke kuri ja selline, aga tegelikult tundub heatahtlik ja tore. Ütleb ausalt nii nagu asi on ja ei närva. Ma usun ka, et ta tahab, et ma ikka esimese korraga eksami sooritaksin, mitte 4 eksamit teeksin (läheb kallimaks ka kui selle raha eest pigem õpetajaga harjutada ju).

  10. roller ütleb:

    Aga miks sa ei võikski lihtsalt ARKi minna ja proovida eksam ära teha? Teooriaeksami saad nagunii tehtud ja siis kui ka sõidueksami esimesel korral läbi kukud, siis saad vähemalt objektiivselt isikult teada, millised su vead on ja millele peaksid rohkem tähelepanu pöörama. Mina ka õppisin sõitu väikelinnas ja sain seni kiita, kuni kohustuslikud tunnid sõidetud olid. Siis hakkas iga tund juramine, et ei kehvasti sõidan ja pole kindlust, samas mingeid konkreetseid vigu välja ei toodud. Sinu õpetajaga tundub sama lugu olema.
    Eks nad teevad raha niimoodi.
    (ise tegin lube ligi 10 aastat, sest pärast autokooli oli enesekindlus nii maatasa tehtud, et ei julgenud rooli istuda 9 aastat)

    Nii, et soovitan-mine ARKi eksamile-äkki läheb õnneks :)

    1. Katre ütleb:

      Mul enne vaja parkimist nats viluda. Selle selgeks saan, siis julgen ehk tõesti ARKi ka proovida. :D Nii et ma ikka mingi 3-5 sõidutundi teeks enne ja siis vaataks, kuidas tunne on endal. :)

      1. KirsikaH ütleb:

        Miks sa seda parkimist siis koos isaga ei harjuta? Üksi? Saaksid ju PALJU odavamalt. Pane aias puuhalud ritta ja tagurda üht-teist-kolmandat pidi nii palju,et okse tuleb kurku. See sõiduõpetaja võib sulle neid näpunäiteid jagada tundide viisi aga parkimise juures on just oluline KOGEMUS! Arusaamine kuidas auto liigub, kuidas peeglite järgi parkides auto käitub jne. Ning noh kogemust ei saa 45min tunnis korra parkides…

        1. Katre ütleb:

          Kirjutasin ju, et isa ei julge minuga eriti (sai hiljuti uue auto) ja ta ei oska väga juhendada seda parkimist. Oleme natuke harjutanud ikka ja üritan teda rohkem utsitada seda tegema. :)

          1. Kati ütleb:

            Mina omal ajal harjutasin vanaisa (ülivana küll) autoga. Sõitsime näiteks mõne linna piiril asuva kontorihoone parklasse, kus õhtuti enam autosid väga polnud (no ikka nii, et tühje parkimiskohti oli lademeis) ning hakkasin parkimist harjutama. Ühtepidi ja teistpidi ning niimoodi mitu õhtut eraldi ja järjest. Seal teisi polnud, seega sai parkimise enam-vähem selgeks ning siis sai harjutada ka teiste autode vahele parkimist :)

  11. K! ütleb:

    Jagan siin tsipa oma kogemust. Ma sõitsin autokoolis väääga kindlalt (lõpuks oli mul ka u 150 tundi sõidetud ehk 4 korda rohkem kui vaja), aga ARK’is sain alles 3. korraga läbi. Kolmas kord toimus vinges lumetormis ja eksamineerijal hakkas vist kahju must. Samas, praeguseks olen sõitnud igapäevaselt 4 aastat ning pole veel kedagi kurtmas kuulnud oma sõidustiili pärast. Samas, kuskil pärast 1,5 aastat vahtralehtedega sõitu muutus alles mu sõidustiil kindlamaks, sellesarnaseks nagu on praegu.
    Selle ebamugavuse kohta võin sind lohutada, et pigem on sõiduõpetaja enda viisides liialt kinni ehk. Nt mu ema on kõrvalistujana mul autos täielik paniköör, ütleb küll, et sõidan suurepäraselt, aga lihtsalt harjumatu on kontroll teise inimese kätte anda.
    Ja samamoodi ka mul endal, abikaasal on sõidustaaži umbes 7-8 aastat, omati olen ma täiesti häiritud kui pean kõrvalistujana sõitma, kui mees pargib siis panen üldse silmad kinni. Nõme, aga ei suuda muud moodi lihtsalt. Ja jällegi on asi ilmselt kontrolli loovutamises.
    Ahjaa, soovitan ka sõiduõpetajaid vahetada, kui võimalik. Igal õpetajal on erinev stiil ja erinevad nipid, niiviisi õpib kokkuvõttes rohkem.

  12. Kadi ütleb:

    Ma kirjutasin siin, kuidas ma kolm korda arki eksamil käisin: D
    https://mammuvarbad.wordpress.com/2014/08/07/kolm-on-kohtu-seadus/

    Sulle öeldi sõidustiili kohta veel eriti leebelt. Ma pidin nagu pohhuistlik taksojuht olema. Aga siin Tallinnas väga teistmoodi ei saagi. Siin sõitmine on nagu olelusvõitlus.

  13. jane ütleb:

    Mina kukkusin siin just alles hiljuti ARK sõidueksamil läbi, eksamineerija ütles mulle, et mul oli liiga arglik sõit ja, et ma ise ka täitsa arg.
    Tahaks kohe küsida, et huvitav milline eksamineeritatav on kohe esimesel sõidueksamil julge, enesekindel ja avameelne. Ma tunnistan, et ma tohutult pabistasin ja kartsin vigu teha, jalad värisesid pedaalidel ja süda peksis rinnus. Eks need pisivead mis eksamil tegin saigi tehtud tänu sellele suurele närvile, mis kogu eksami mind saatis.

    Hakkasin nutma, kui teada sain, et ei sooritanud eksamit. Aga noh- mis si*asti, see uuesti, kahe nädala pärast uus eksam :)

    1. Kadi ütleb:

      Ma sõitsin hiljuti ühe tüdrukuga, kes oli alles ja esimese korraga load kätte saanud ja no ütlen ausalt, mina end küll seal autos kindlalt ei tundnud. Nii et ei tea, mille järgi nad seal arkis võtavad – näo ja tutvuste tõenäoliselt.

      1. Katre ütleb:

        Tead, selle asjaga on jah nii, et inimesed õpivad õpetaja juures, kuidas peaks ja teevad siis eksami puhtalt ära, aga nii kui load käes, hakatakse kohe ikkagi enesele mugavamat sõidustiili viljelema ja ongi rullnokad tee peal. Panen küll parajasti ühte oma sõbrannat tanki, aga noh ehe näide lihtsalt, et sõbranna sai hiljuti load ja juba nädal hiljem sõitis natukene “lohakalt.” :D

  14. Liis ütleb:

    Mina tegin autokooli ära juba keskkooli lõpus, nüüd on 5 aastat möödas ja lube pole siiani. Kogu aeg olen asja edasi lükanud, et pole aega ja pole raha jne. Lisaks sõiduõpetajad ka kõik sattunud mingid erilised pervod. Mehega olen vahepeal sõitnud ja ütleb, et sõidan normaalselt.
    Eelmine suvi mõtlesin ka, et lähen teen need ARK-i eksamid ka ära, teooria sain tehtud, aga sõit jäigi tegemata. Ei tundnud ennast piisavalt kindlalt, et minna. Ma ei teagi, mis teha. Üheltpoolt oleks ju kasulik, kui load on, teisalt, pole mul nende järgi erilist vajadust. Auto on meie peres, sõidame igalepoole nagunii koos mehega. Oma asjad saan aetud jalutuskäikude ja bussidega. Jah, oleks mugavam autoga minna, aga ei tea, kas ma ka linnas julgeks ikka sõita.
    Järgmine aasta saaks mu mees ka selle paberi võtta ja saaksin ise sõita koos temaga, et harjutada….ei tea, kas oodata või mitte…Vahepeal arvasin küll endast nii kehvasti, et ongi parem, et mul lube pole, et minusugusel pole liiklusesse asja, aga selle peale öeldi, et ma ikka kõvasti rahulikum ja eeskujulikum liikleja kui mõnigi, et selle pärast küll tegemata ei peaks jääma. Aga ma tegelikult pelgan neid sõiduõpetajaid. Raske on leida sellist rahulikku inimest.

  15. Sirli Lump ütleb:

    Omast kogemusest võin öelda, et kõrvalistujana on ikka väga hästi aru saada, kas juht valdab autot või üritab lihtsalt sõitmisega kuidagi hakkama saada. See on teatav kindlus juhtimises, et sa suudad iseseisvalt võtta vastu otsuseid ja neid läbi viia. Samuti nt, kas suudad vahetada käiku ja aeglustada samal ajal või keerata samal ajal ka rooli ning järgida seejuures märke. Kas võtad keeramiseks hoo piisavalt maha või justkui kardad ja keerad hoopealt rohkem, et saaks selle pöörde lihtsalt tehtud jne. Ehk siis kõrvalistujana on väga hästi tegelikult tunda sinu auto valdamine ja seda need eksamineerijad näha tahavadki. Vanemad on selles osas nagu natukene erapooletud, et muidugi on nad sinu poolt. Samas miski ei välista, et mõni õpetaja lihtsalt rohkem raha ei taha teenida.
    Ps! Kukkusin ARKi 4 korda läbi absurdsete põhjustega nagu korra ühel teelõigul kiiruse ületamine ja järgmisel korral samal teelõigul põhjendamatult aeglane sõit. Aga vot nii pidi minema ja tagantjärele mõtlen küll, et see tegi lind paremaks juhiks. See on ju eesmärk eks… olla hea ja turvaline juht kõigile. Mitte lihtsalt võimalikult odavalt saadud paber. ;)

  16. Evelin ütleb:

    Täitsa tean mida sa tunned, mul oli endal sama teema, et ma kardan esinemist ja ebamugav on võõraste inimestega, alati tuleb närv sisse. Kui mina eksamit ARK-s tegin, siis oli eraldi veel platsi eksam, kus oli vaja kallakust üles sõita, parkida külgboksi, ja siis siis oli selline asi, et sõidad ja oled küljega nö garaaži poole ja siis peab sinna ühe hooga sisse tagurdama (manööverdada ei tohi). Ma põhimõtteliselt tegin alati seda garaaži tagurdamist perfektselt ja see oli mu lemmik asi seal platsil. Aga kui eksam tuli, siis ma olin nii närvis, et ma ei suutnud sinna garaaži tagurdada, s.t ma postidele otsa ei sõitnud, aga sõitsin neile liiga ligidale ja siis eksaminaator ütles, et vsjo. Ühesõnaga kukkusin selle asjaga läbi, mida ma kõige paremini tegin.
    Lisaks kukkusin ma esimesel korral ka sõidueksamis läbi, kuna ma lihtsalt olin nii närvis ja siis tegin mõne lolluse…siuke tunne nagu oleks puuga pähe saanud.

    1. Katre ütleb:

      Aga nüüdseks oled ikka load saanud?
      Sellega on jah nii, et võõra inimesega eriti eksamineerijaga oled nagu täielik jobu ja algaja, kuigi endale tuttava inimesega sõidad võib-olla jumalast ideaalselt. Kurb on nii põdeja olla, eksole. :D

  17. Lia ütleb:

    Ohh, tuttav teema. Mul sai samamoodi autokool nii läbi, et õpetaja ütles, et enne ARKi pead kindlalt harjutama. Mainis, et laseb mind läbi, et ma saaks teooriaeksami ära teha, muidu lähevad asjad meelest ära. Tegin teooria ARKis ära natuke üle aastat tagasi (ehk et pean uuesti tegema), aga sõidueksamile ei läinud. No ei julge, ei tunne ennast nii kindlalt. Mul on see jama, et mul pole kellegagi ega kusagil harjutada. Olen väiksemast kohast pärit, vanematega harjutan seal, aga seal mul on kõik juba läbi sõidetud. Sõidutunnid oli lähimas väiksemas linnas (kus teeksin ka ARKi eksami) ehk et pidin transpordi alati sinna ja tagasi muretsema ja see tüütas nii ära. Nüüd aga elan Tallinnas. Sõidutunde ei tahaks väga palju võtta. Mul on oluline lihtalt sõita, et enesekindlust juurde saada. Aa ja mulle üldse ei meeldinud mu sõiduõpetaja. Ma ei ütleks, et ta väga karm või närvihaige oli, aga tal oli kuidagi selline energia, et ta ei taha seal autos istuda, et tal on oma tööst kopp ees ja siis ei olnud mul mõnus sõita. Ma vaikselt loodan, et äkki leian sellise sõbra, kellega saaks kunagi harjutada nii, et ma saaks eksami vaikselt tehtud. Kui emaga harjutan siis ikka mu ema mainib kui keegi nt helistab, et teen praegu tütrega õppesõitu või tegin õppesõitu ja siis kõik sugulased ka alati küsivad, et noh ikka pole load käes ja bla-bla-bla :D. Ma tahaks asja rahulikult ära teha. Lisaks kui eksamile lähen siis ka kindlasti kõik teavad ja loodavad ja no pressure on liiga suur. Kõik koguaeg küsivad ja tahavad teada miks ma sellega ei tegele. Lisaks kõik mainivad, et ma olen lihtsalt autokooli raha tuulde visanud aga no tegelikult ju ei ole. Esiteks saan ma nüüd teooria uuesti üle korrata-õppida ja teste lahendada. Teiseks saan ma harjutada. Ok mõnes mõttes jah pean tulevikus uuesti sõidutunde võtma, aga no ütleme, et nii palju ikka ei pea kui kohustuslik on. Lohutangi ennast sellega, et vähemalt on autokool tehtud. Ja kui aus olla siis Tallinnas elamine ja see aeg on mulle sõitmise osas natuke enesekindlust andnud, kuigi ma autot juhtinud pole. Lihtsalt see liikluses jalakäijana viibimine. Jälgin ikka autosid ja ristmikke. Tallina linnas ma pole kunagi sõitnud ja alati arvasin, et peale lubade saamist ikka esimesed aastad ei julgeks ka, aga praegu tundub, et see liiklus siin nii hull ka ei ole ju.

    Aa üks asi mu juhtimise juures on see, et ma olen liiga uimane, et ma ei kiirenda nt 50-neni piisavalt kiiresti. No kurat, kui ma olen maakohas või kuskil kõrvaltänavas ja ühtegi teist autot ei ole siis miks ma pean kohe nii sõitma. Ma saan aru, et linnas, kus on palju autosid peaks, sest muidu jääb teistele jalgu. Näiteks sõitsin väikelinnas sõiduõpetajaga kuskil paremakäe reegliga elurajoonis-tänavatel (noh kus on sellised tänavad, et iga natukese aja tagant on uus ristmik, risti lähevad tänavad), kus on ainult elumajad, ja siis õpetaja sai jumala pahaseks, et miks ma ei kiirenda peale ristmikke kohe 50ni, et siis jälle hoog maha võtta uues ristmikus. No miks ma pean sõitma nagu närvihaige. Ma tahan rahulikult sõita, äkki jookseb aiast koer või laps. Ma alles õpin ju sõitma. Küll see kiirendamine tuleb ka ajaga. Ega ma nüüd 30ga ka ei sõitnud, lihtsalt päris 50 ei tulnud välja. Kui teine auto oleks taga sõitnud siis oleks kiiremine sõitnud või vaadanud nii, et ma talle jalgu ei jää.

    Teine probleemne koht on minu jaoks õueala. No, et peab peatuma. Mina ei saa kunagi aru mida ma seal tegema pean, mida õpetaja minust ootab. Nii sõidame õuealale, kas ma pean kohe laks peatuma või? Kust ma tean, et mul seal parkida ei kästa. Õpetaja võiks mulle nagu ette öelda, et mida ta teha plaanib. Näiteks, et nüüd sõidame õuealala, teeme seal tagasipöörde ja sõidame uuesti välja või, et seekord me pargime õuealal. Siis ma oskaks arvestada. Tegelikult vist olekski kõige mõttekam õuealale jõudes kohe ära peatuda, aga ma ei tea mulle on see kuidagi imelik. Olen nii kohe peatunud kui ka õuealalt välja sõites enne märki ehk siis viimasel hetkel :). Tegelikult see natuke noh mitte nii oluline, aga olen kuulnud, et see arkis suht oluline ja tihti õuealale sõidetakse. “Päris elus” sellest peatumisest ju kinni ei peeta. Kardan, et satun eksamil pabinasse ja siis ei tea mida teha.
    Maanteesõit on mul täiesti ok aga linnasõiduga on nagu probleeme.

    Nii pikk tuli ja kirjutaks vist veel. Sain endast oma mõtted vähemalt välja kirjutatud, isegi kui keegi lugeda ei viitsi :)

    1. Kadi ütleb:

      Teen oma vanale autokoolile veidi reklaami (http://www.justdrive.ee/) Kui tahad jälle sõitma minna, siis Alekseiga on küll ülitšill sõita. Seletab rahulikult, kiidab, laidab, ei karju ega suitseta roolis (nagu ma tean, et paljud teevad). Ma pärast keskkooli just nende klassiõdede hirmujuttude tõttu ei tahtnudki autokooli minna. Nemad käisid Pärnus lube tegemas ja mitte keegi neist lõpuni ei läinud, just õpetajate tõttu. Kellel katsuti kintsu, kellel röögiti jne. Õnneks Tallinnas viimaks autokooli astudes sattusin sellise enda tüüpi inimese otsa, kes ikka arvestas sellega, et sina oled sõidu aeg juht ja pigem suunas sind sinu oskuste juures, mitte ei surunud enda sõidustiili või midagi muud peale. Kes on uimasem, kellele meeldib kiirendada. Kõik ju ei saagi ühte moodi sõita.

    2. Katre ütleb:

      Tead, see 50-ni, 90-ni kiirendamine võib autost ka oleneda. Näiteks mu isa vana autoga ma kiirendasin ka ikka väga kaua aega, sest noo auto lihtsalt kiirendaski nii aeglaselt. Mõnel autol nõrk mootor vms. Nüüd isa uue autoga (ja õppesõiduautoga ka) on kiirendamine ikka sips sops ja pole mingit küsimust sellega. Käik sisse ja kiirus tõuseb pmst iseenesest. Et kui sa maal mingi vana autoga sõidad, siis äkki too kiirendabki kehvasti sul. ;)
      Seda õueala asja ma ka täpselt ei tea ja aru ei saa. Üldiselt peaks tõesti olema nii, et õpetaja ütleb, et sõidame sinna ja teeme seal seda. Minu arust peaks tänapäeval igasugune trikitamine eksamineerija poolt üleüldse keelatud olema ehk et kui ta sulle ei ütle, mida sa tegema pead, siis sa ei pea seda laksust tegema ka (oleneb muidugi olukorrast, aga selle õueala asjaga on küll ju jutte levinud, et on läbi kukutatud inimesi). Küsi oma sõiduõpetajalt, kuidas peaks tegema või siis eksamineerijalt. Keegi ikka oskab vastata sellele küsimusele, et kuidas täpselt peaks käituma. :)
      Aga harjuta harjuta ja ära linnasõitu küll nii väga karda. Minu arust eriti lihtne on, kui alustada maanteesõiduga ja siis linna sisse sõita. Siis see suur kiirusemuutus muudab kohe julgemaks ja linnas pole tegelikult üldse kiire selle 50-ga sõita. :) Edu sullegi!

      1. kaaryke ütleb:

        Õuealaga on see asi, et niipea kui sa sinna sisse süidad tuleb ise küsida õpetaja/eksamineerija käest kas “peatume või pargime” Kui sa oled selle ära küsinud sulle vastatakse mida teha, muidu on inimene vait kui sukk ja laseb sul lihtsalt vea teha õuealalt niisama läbi sõites.

  18. Anu ütleb:

    Mul hoopis nii, et load on tehtud ja suure hormuga sain ka libedasõidu tehtud. Kuigi vahepeal polnud kaks aastat nagu eriti roolis olnud. Aga no ära pidi selle tegema. Ma oskan söita aga millegipärast on tekkinud hirm. Ma mäletan, et kunagi mulle väga meeldi ja nagu ühtegi õnnetust pole ka läbi elanud aga hirm on. Load on olemas aga söita ei julge. Väga tahaks. Ja kaalun ka seda, et võtta lihtsalt möned tunnid sõiduõpetajaga, et veidi kindlust juurde saada.

    1. Katre ütleb:

      Eks see on kahe otsaga asi justkui. Ühest küljest ei tohiks tõesti liiklusesse lasta neid, kes kardavad sõita ja end seetõttu ebakindlalt tunnevad, sest nad võivad palju ohuolukordi tekitada oma hirmuga ja samas ei ole hea ka see, kui arvatakse enda sõiduoskust paremaks ja siis liiga julgelt tänaval ollakse.
      Loodan ka, et saad kuidagi oma hirmust ikka üle ja saad kellegagi sõita. Äkki mõni sugulane või sõber, kellega saaksid sõita tasakesi? :)

  19. Merily ütleb:

    Ma olen praegu omadega nii kaugel, et libeda- ja pimedasõidu koolitused on ees ja siis kooli sõidueksam, mida ma meeletult kardan. Samamoodi kardan ARKi. Seetõttu on mu lubade saamine veninud. Loodan ikka endas selle julguse leida ja vähemalt proovimagi minna.

    Edu sulle!

  20. Liis ütleb:

    Kuna mina tahtsin kiiresti load ära teha,siis läksin Rapla omasse, tegingi automaadiga ära( laps oli 3 kuune siis)
    teooria läbisin puhtalt, ark-i sõidu ühe veaga aga olen siiani oma valiku üle õnnelik ja veider oleks,kui lube poleks.
    Sulle aga edu ! Usun,et väiksemas linnas saad kindlasti tehtud :)

  21. C ütleb:

    Autokooli tegin ilusti ära, aga sõitu oli enne ARK’i minekut vaja harjutada. Võtsin neid sõite paar tükki, aga ARK’i sõidueksamist kukkusin ikka läbi, üks viga tuli sisse ja läksin ise nii närvi ja siis järjest hakkas viltu vedama ja tervet eksamiaega ma sõita ei saanudki. Eksamineerija oli tore ja seletasime pärast pikalt ja laialt vigadest ja sain erinevaid küsimusi küsida ja neile ka vastused. Elukaaslane sai ka selle loa mind õpetada ja nüüd saan mõned nädalad enne tema mereväkke minekut kõvasti harjutada ja kuu lõpus proovin ARK’is uuesti. Nüüd on sõit juba täiesti okei, aga kohaltminek on endiselt natuke liiga aeglane ja parkimist peab veidi harjutama (eriti külgbox).

  22. Elis ütleb:

    Ma tegin juhilube Viljandis juba gümna ajal ja siis oli juhendajaks Alopexist Eduard Velbaum ja ma nägint teda alles hiljuti linnapeal sama autoga õppesõitu tegemas. Üli rahulik ja meeldiv ja viisakas vanahärra!! Aga selle sõidustiili peeti limselt silmas ökonoomset sõdustiili, kus jälgid liiklust juba kaugelt ette ja pidurdad käiguga mitte piduriga jms.. Mulle tol ajal seda autokoolis ei õpetatud, aga kui Tartus lõppastmekoolitusel käisin, siis tehti ka ökosõidu koolitus linnas. Nüüd enam lõppastmekoolitust vist ei olegi, süsteem on muutunud.

    1. Katre ütleb:

      On ikka lõppastmekoolitus. Ma ei tea, kas see ongi ökonoomne sõit või on okönoomne sellele veel lisaks. Igatahes on ikka.

      Aga sellele rõhutakse jah tänapäeval palju.

  23. Kati ütleb:

    Ma täiesti saan aru, mida tähendab, kui tekib tunne, et inimesega on ohtlik sõita. Ehk on sinu manöövrid liiga äkilised ja nö ehku peale väljas? Mul sõbranna isa on selline autojuht, kes pidurdamisel pidurdab ikka nii, et pedaal korralikult läbi “põranda” vajutatud ja peaga oled ka otsapidi esiklaasis. Sama on kiirendamisega, tagurpidi istmes kinni. Tõesti pole sellise juhiga just kui meeldiv sõita. Mis veel võivad tekitada ebakindlust on jõnksuvad käiguvahetused. Minu jaoks on tõesti kõrvalistujana pisut hirmus, kui iga käiguvahetuse juures auto teeb jõnksakaid ja on välja suremise piiri peal.

    Aga minu enda autoga sõitma õppimise kogemusest:
    Ma autokoolist enesest pikalt ei vatra, pigem räägin sellest, mis tsirkust minu isa tegi. Samamoodi oli tal olemas juhendajatõend ja käisime kooli kõrvalt sõitmas. Esimesed õppetunnid tegin ainult kohaltvõttu. Oksendamiseni. Siis hakkasime linnas sõitma. Ja mitte lihtsalt sõitma. Iga mu liigutust ka kommenteeris ja kaagutas (no oma isa võib ju.. sõiduõpetaja mitte iialgi ei käitu nii) ja nõudis täiuslikkust. Ei kottinud teda isegi see, et ma rooli taga juba sõna kõige otsesemas mõttes ulgusin. Minu silmadele oli kojamehi rohkem vaja, kui vihmase ilmaga esiklaasile :). Ja mingil hetkel tuli tal selline geniaalne idee, et paneks veekausi autosse jalamatile. Veega koos muidugi. Pidin oma sõidud tegema kõik nii sujuvad, et vesi kausist maha ei loksuks (mõistagi polnud kauss ääreni vett täis, vaid mõistlikult). Alguses tundus see ikka väga kreisi. AGA!! Kui ühel hetkel saingi sõidetud nii, et vesi oli kaussi jäänud, siis oli rõõm piiritu!
    ARK ja koolieksamid tegin kõik esimese korraga. Isaga kogusin sõidukilomeetreid ligi tuhat.
    Kogemused tulevadki sõiduga. Kui lähed õppesõitu tegema võid vabalt oma isa kaasa kutsuda, tema saab küsida õpetajalt, millele peaks koos sõites tähelepanu pöörama (seda tegi ka minu isa, kes ise samuti ligi 30 aastase staažiga juht). Parkimist saad harjutada õppesõiduplatsidel. Tegin seda ka ise oksendamiseni. Ja olgu öeldud, et tänini ei oska parkida :D Ikka valin parkla kaugema nurga, et ohutult joonte vahele mahuksin :P

    1. Katre ütleb:

      Neid esimesi vigu mul küll ei ole. :D Pigem ütles õpetaja, et ma vaatan just liiga palju ringi, et kas kust autot tuleb ja jälgin LIIGA palju ümberringset vms. Ja et kui rida vahetan, siis pimenurka pole üle nurga vaja tsekkida. Samas eelmine sõiduõpetaja ütles, et ikka tuleb üle õla ka vaadata, ei saa ainult peegleid usaldada.
      Pigem jah asi selles, et ma ristmikul vaatan rohkem ringi ja tahan täiesti 100% kindel olla, et ma minna võin, et sellest paistis ebakindlus. Et ma kohe ei lähe. Samas ega ma seal ei toppa ka.

      Parkimist isaga üritasime väljaspool parklat harjutada, aga just tagurpidi külgboksi, no ma ei tea. Otse mingi auto taha või autode vahele on minu arust parem harjutada ikka, kui mingite laotud toigaste või värkide. Ma tundsin, et see ei arendanud mind üldse. Tahan ikka reaalses olukorras harjutada.

      Aga tore et tehtud said ja veekausi trikk on tõesti kreisi. :D

  24. Liis ütleb:

    Ma käisin eelmine suvi autokoolis ja tegin oma kohustuslikud 20 sõidutundi ära ja õpetaja ütles, et mine koolieksamile. läksin ja omast arust läks mul sõit täitsa hästi. aga sõidu lõpus ütles õpetaja, et eksam tehtud, aga enne ARKi oleks vaja ikka veel kõvasti sõidutunde võtta. Ma sõitsin mehega mõned nädalavahetused ja läksin ARKi. Sain eksami esimese korraga tehtud ja ei öeldud ühtegi paha sõna. Ma ikka arvan, et eks autokoolid ikka tahavad endale natuke raha teha ja teevad õpilase oskused maha. Kui ma sõita poleks osanud siis vaevalt ma ARKi eksami oleks tehtud saanud.
    Samas oma suht värskest kogemusest võin öelda, et õige sõidupraktika hakkabki siis kui hakkad ise sõitma ilma, et keegi kaagutaks ja pidevalt räägiks kui valesti sa kõike teed. ja ausalt öeldes vaadates näiteks kaubanduskeskuste parklates kuidas inimesed pargivad siis ma ei saa üldse aru, kuidas enamus inimesi endal load on saanud.

    1. Katre ütleb:

      Ma ikkagi arvan, et mul mõned sõidutunnid on vaja võtta. Näiteks Tallinnas ei kästud mul iial sõidutundide raames kallaku pealt kohaltvõttu teha, kitsas kohas ümberpööret või tänavasse tagurdamist. Viljandis on need asjad aga ARKis põhilised ja hea on ikka õpetajaga läbi harjutada.
      Aga sellega nõustun, et õige kogemus hakkab tekkima sellest hetkest kui ise sõidad ja silmitsi oled liiklusega nii, et kellelegi toetuda ei saa. Kui õpetaja kõrval, siis mul on ikka kombeks ÜLE küsida, et mida pean tegema ja kas ja mida võin teha. Sest ma tean, et mul on võimalus küsida. Üksinda sõites kasutaksin natuke rohkem oma aju ja liiklusseaduse meenutusi.
      Samas eks see oleneb inimestest ka. Sest mõni on võõra inimesega sõites ka vaba ja sõidab hästi ja mõni inimene sõidab õpetajaga ka nõnda, nagu sõidakski üksi. :D

  25. Silvia ütleb:

    Eks see sõiduõpetajate ”stiil” kipub ka olema see, mida arkis eksamineerijad ootavad. Minul läks samuti lubadega tükk aega kuid suutsin siiski kooli kõrvalt 18-aastasena need kätte saada. Samuti kohustusliku 20 sõidutunni asemel sõitsin ma peale autokooli lõpetamist veel umbes 40, sest nii geenius ma ei olnud, et sõitu nii väheste kordadega selgeks saaks.
    Soovitan sulgi mitte pause vahele jätta ning nädalas mitu-mitu korda sõidutundides käia. Samuti on tihti 10 sõidutundi koos ostes tunnihind väga palju odavam, mina ostsin sõitutunde kümne kaupa ja üks tund oli 12 euro kanti.

    1. Katre ütleb:

      Viljandis pole sõidutundidele soodukaid. :D

  26. Katri-Helena ütleb:

    Mina läksin 17-aastasena autokooli. Mul oli sama asi, et põdesin. Autokoolis kukkusin korra läbi täiesti mõttetu asja pärast. See lõi hirmu sisse. Teooriat käisin tegemas mitu korda (autokoolis kehtis see mingi 2 nädalat ja siis pidin otsa kohe sõidu tegema aga seda viimast kartsin). Kordagi läbi ei kukkunud. Siis aga võtsin julguse kokku ja sain sõidust läbi. Meil oli hästi tropp autokool, pumpas raha välja. Eksamineerija mõnitas mind autoroolis et ok lasen läbi aga võta veel sada tundi (ja maksa miljon krooni) ja siis võid arki minna, aga ju sa seal kukud ka läbi. Ma läksin nii närvi, aga samal päeval panin arki teooria aja. Nädalaga olid load taskus, kordagi läbi ei kukkunud. Pärast arki käisin veel korra oma autokoolis mingeid pabereid täitmas ja viskasin selle neile ülbelt nina peale. Olin endaga rahul. Tänaseni sõidan igapäevaselt ja pole midagi juhtunud.

    Tegelikult sul pole vaja sõidutunde vaid mine kohe arki. Kui kukud läbi siis on sul ikka õigus oma 55 minutit täis sõota ja võta seda kui sõidutundi.

    1. Katre ütleb:

      On ikka vaja sõita. Ma ise natukene veel tahan ja olen arvestanud sellega. Lihtsalt VÄGA palju ei tahaks sõidutunde võtta ja nende eest maksta. Aga sõita tahaks veel ja kindlamaks saada sõitmist. :)
      Aga ma teen hoopis nii, et panen teooriaeksamile end kirja ära. Siis vaatab edasi. ;)

  27. Merje ütleb:

    Tegin load umbes 10a tagasi ja ka Viljandis. Vist juunis hakkasin käima. Igaljuhul 30.august olid load käes ja ise ka imestasin, et nii lihtsalt käiski. Praegu sinu juttu lugedes tahaks täitsa näha, kuidas sa sõidad ja milles see ebakindlus seisneb :) Mulle ütles sõiduõpetaja, et kõige paremini võtavad õppust need, kes pole eelnevalt “omal käel” harjutanud. Hilisem sõidumaneeride ümber õpetamine pidi palju aeganõudvam olema. Mina harjutasin oma elukaaslasega sõitmist, oli teine üsna värskelt autokooli lõpetanud ja teadis, mis kuidas käima peaks, et õpetja rahul oleks. Vanadel autojuhtidel on omad maneerid ja harjumused, nemad suunavad ilmselt enda järgi talitama ja võibolla ei oskagi igale asjale ja liigutusele tähelepanu pöörata.
    Ma loodan, et saad õige pea load tehtud – tohutu vabadus mis sellest tuleb :)

  28. Kati ütleb:

    Mina olen teoorias tugev, aga praktikas nõrk, ma pole sisuliselt autoga pärast juhilubade saamist üldse sõitnud. Nii et mina olengi üks neist potentsiaalsetest nõrkadest juhtidest (plaan on küll selline, et kui ükskord peaks reaalselt sõita vaja olema, siis ma lihtsalt käin enne autokoolist läbi ja võtan sõidutunde ning tuletan teooriat meelde).

    Aga siis: meil oli autokoolis erinevaid sõiduõpetajaid. Oli rahulikke, oli vähem rahulikke. Mulle sattus selline suurepärane eksemplar, kes hea soorituse puhul ei öelnud midagi ja halva puhul ohkas valjult ning pööritas silmi. Kui asi väga halvaks läks, siis hakkas ta ka verbaalselt kommenteerima. Väga ebameeldiv isik oli ning osaliselt kardan, et minu sõiduhirmu tekitaski just see esimene sõiduõpetaja. Siis aga vahetas ta elukohta ja mina sain uue sõiduõpetaja, kes küll oli karm, aga õiglane ning rahulik.

    ARK-is oli nii, et kui sul teooria ja sõidueksami vahele jäi mingi teatud aeg (vist oli 2 kuud?), siis pidid teooriaeksami uuesti tegema. Sain seda 2x teha, kuna kukkusin esimesest sõidueksamist läbi.

    Aga Katre, kui sa Soome oled sisse kirjutatud (aga võib-olla ei ole ka :)), kas sa üldse saad Eestis need eksamid teha? Kas mitte Soome sissekirjutusega ei pea sa neid eksameid Soomes tegema?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga