igapäev

Keda ma kunagi fännanud olen

26. mai 2015

Hoiatus! Postituses on päääääääris palju lugude linke. ;)

Vaatasin täna muusikakanal seitset ja nägin seal laulmas ühte tüüpi, keda ma kunagi fännasin ja nõnda hakkas mu aju kohe tööle selles suunas, et keda või milliseid artiste ma üleüldse oma elus kunagi fännanud olen.

Pean tõdema, et Britney fänn ei olnud ma kunagi. Tema lood on mulle meeldinud küll ja neid on nõrkemiseni kuulatud, aga sellist ahvivaimustust mul polnud, nagu teistel tüdrukutel ümberringi kippus olema.

Ma tahaks seda loetelu teha kuidagi kasvavas järjekorras oma vanuse järgi, aga ausalt öeldes ma väga täpselt ei mäleta, keda ma päris väiksena fännasin. Äkki Maarja-Liisi? Või Nancyt? Igatahes kasvasin ma 90ndate popmuusika keskel nagu me kõik.

Mäletan ka, et kunagi käisin ma isaga mingisugusel kontserdil kaasas ja seal mängis Väikeste Lõõtspillide Ühing. Kuna see oli selline mõnus seltskonnamuusika, rahvas tantsis kaasa, kõik olid ümberringi lõbusad ja ise sain ka seal kaasa kepsutada, siis hakkas see mulle nii meeldima ja ma palusin isal endale VLÜ kasseti osta ja kuulasin seda hiljem ka kodus. :D See on mul nii hästi meeles.

Siis ma vahepealset ei mäleta, aga siis tuleb mulle ette, et kunagi neljandas klassis tegime me mingit tantsunumbrit ühe A-teensi loo saatel ja mulle hakkas see bänd täiega meeldima. “Upside town,” “Halfway around the world (link)” “Firefly (link)” “Sugar Rush (link)” ja muud lood tulevad kohe tuttavana ette.

Siis millalgi jõudis teleekraanidele Vanilla Ninja oma üllitisega “Club Kung Fu,” mille koreograafia ma sõbrannaga muidugi viimseni pähe õppisin ja kellega me iga päev seda tantsu vihtusime. Tema fännas Lennat ja kujutas ette, et ta on Lenna ja mina olin siis Maarja Kivi.

Maarja Kivi järgi tuli mul ka räige basskitarri isu ja unistasin oma bändi tegemisest ja seal bassi mängimisest. Nagu näha, siis see unistus eriti täitunud ei ole ja ega ma enam eriti ei unistagi. Bändi teeks küll hea meelega muidu, kui julgust oleks. :D

Ühtlasi lindistasin ma mõningaid nende kontserte VHSile, mida telekast lasti ja kuulasin-vaatasin mitmeid kordi.

Nende lood aga, nii vanad eestikeelsed kui ka hilisemad on minu arust siiani head.



Siis meeldis mulle mingi aeg Eminem ja ma tahtsin endale lausa kahte Eminemi kassetti. Kusjuures selle järgi on jube hea meenutada, keda ma fännasin, et kelle kassetid mul olid ja mida ma tahtsin. Väga suvalt ma neid kokku ei kahmanud ja üldiselt palusin vanematel endale kinkida ikka neid, mida ma tõesti truult fännasin. :D

Samuti tahtsin ma endale mingisugust Eminemi elulooraamatut ja lugesin selle mitu korda otsast lõpuni läbi ja nutsin, kui raske lapsepõlv tal ikka oli ja siis kui ma ta sõnade lüürikat vaatasin ja ta lugusid kuulasin, mõistsin ma enda arust jumast hästi, miks ta nii kirjutab ja mida ta oma elus läbi elanud on ja olin õnnelik, et ta noh, kuulsaks sai või oma Detroiti urkast välja.

8-mile oli ka muidugi üks lemmikuid filme mul mingi aeg. :D

Päris cool oli meenutuseks näiteks seda “Kill You” lugu kuulata ja tunda, et mulle ikka TÕESTI meeldis see. Siiamaani pole mul Eminemi vastu tegelikult midagi. Mõned tema uuemad lood on ka täiesti okeid ja kuulatavad, aga ise ma neid enda pleilisti enam ei lisa. Samas.. praegu kuulan ja ikka jumala awesome on. :D


Siis tuleb ette kohe Linkin Park, aga see oli vist kõigil? I mean… ei saa olla olemas inimest, kellele Linkin Park ei oleks kunagi ju meeldinud? Suur hitt lugu “In the end” oli küll ikka nii kõmukas, et KÕIK kuulasid. Mina muidugi ka. Mingi kolm nende albumit ostsin või lasin endale kinkida samuti. “Hybrid Theory,” “Reanimation,” “Meteora.” Ja ega edasised albumid meeldisid mulle ka ja kuulasin neid, aga siis oli aeg vist üsna sealmaal, et muusikat sai lihtsalt “tasuta” netist alla laadida.

Linkin Parki kõige viimase albumiga pole ma vist ainukesena enam kursis, sest mingi aeg nad kaotasid oma võlu ära ja hakkasid liiga popmuusikat tegema mu arust. Vanad lood aga… ma arvan, et lõpmatuseni head ja neid võib IKKA JA JÄLLE uuesti kuulata ja IKKA on HEA!


Siis oli mingi aeg Soome bänd The Rasmus, peamiselt, sest selle laulja oli nii nummi ja ma olin kergelt in love nagu teismelisena ikka. Siinkohal saan öelda, et Linkin Parki lauljasse Chesterisse ja räpparisse Mike’i olin ka muidugi armunud. :D

Lood… hmm, ikka kuulatavad vist. Väga vastu ei ole, aga samas väga ei isuta ka.


Siis fännasin ma sellist filmi nagu “New York Minute,” kus Olsenid mängisid ja sealt avastasin enda jaoks ka bändi nagu Simple Plan. Seda filmi vaatasin ma lihtsalt MUSTMILJON korda ehk et iga päev peale kooli vaatasin ja see oli mul täiesti pähekulunud lõpuks ja ikka veel vaatasin ja rääkisin vanematele, et nii kui ma 18 saan, siis ma tõmban ka ära New Yorki elama ja ei viitsi siin väikeses Viljandis kükitada. :D

Kuigi mind sümpatiseerivad suurlinnad endiselt, siis pigem Euroopa suurlinnad ja mitte siingi need kõige suuremad. New Yorkis ei tahaks ealeski elada.

Simple Planist edasi tekkis huvi ka muude samalaadse žanriga bändide vastu nagu näiteks Blink 182 ja muu skeidimuusika. Väga täpselt kõike ei mäleta.

Ahjaa, siis millalgi oli muidugi ka AVRIL LAVIGNE! Mul ilmselt järjekord sassis ja ma ei mäleta millal ta täpselt oli, aga eks ikka siis kui see Sk8er Boi lugu popiks sai. Ega siin polegi ka pikemalt millelgi peatuda, kui et siiamaani meeldivad ta lood ja siiamaani kuulan vanu lugusid huviga ja heldimusega. Uutel lugudel hoian ka võimalusel pilku peal ja imetlen seda, kuidas ta ikka veel nii skater girl välja suudab ja viitsib näha.

Tore muidugi näha, et inimene läbi aegade üsna omas žanris kinni on ja nii meeletut muutust pole läbi teinud kui enamik artiste. Eks natuke popmuusika poole on läinud, aga vähemalt siis välimuse arvelt korvab ikka oma mässulisemat poolt.


Ja rohkem mul hetkel väga ette ei tulegi. Eks neid kindlasti oli aga KUI tõsiselt ja kui palju fännasin.. ei tea.

Okei, üks hullumeelne laav mul veel oli ja seda olen ma siin blogis varasemalt ka maininud ja see oli the Tokio Hotel ja Bill, aaaagaaaaa sellel teemal ma pikemalt ei peatuks, sest natukene on endalgi piinlik (tegelt mitte, aga teiste arust lihtsalt peaks olema :D) ja ma arvan, et nende lugude linkimine kedagi väga ei huvitaks ka. :D

Üleüldse kogu sellest listist on nad vist ka ainukesed, kelle lood mind enam ei huvita. Ei uued ega vanad. Kuigi nad olid mu KÕIGE suurem band-crush ever vist, siis noh, tulemus on jah selline, et enam ei taha ma neist väga midagi teada. :D

Ja eks mulle meeldisid vähem või rohkem, kauem või vähem, mingil eluperioodil ka asjandused nagu System of A Down, 30 seconds to Mars, Panic at the Disco, Fall out Boy, My Chemical Romance ja muud sellised.. tolleaegsed mainstream-emobändid? Igatahes just paar kuud tagasi mingi päev kodus kuulasin kõikide nende lugusid põhjas kõlaritega ja hullasin kaasa. K sai peaaegu kreepsu, kui töölt koju tuli. :D

Rääkige välja, keda teie aja jooksul fännanud olete ja keda siiamaani heameelega kuulate?

20 kommentaari

  1. Sigrid ütleb:

    Ma rohkem Eesti muusika fänn. Terminaator, Vanilla ninja, Ines, Smilers jms. Muidugi Green day, Simple plan, Enrique Iglesias jms kuulusid ka lemmikute hulka aga peamine crush olid ikka eestlased :D

    15-16 aastasena käisin Tartus Kotka keldris aga pea iga nvs süldibändide järgi tantsu keerutamas. Elav muss ja teada tuntud lood ju nii toredad :D

    1. Katre ütleb:

      No muidugi, Vanilla Ninja oli mul ka ikka päris korralikult, kuidas ma selle unustasin!? :D Lisasin selle postitusse järele nüüd. Aitäh. :D

      1. Sigrid ütleb:

        Palun-palun :D

  2. Eneli ütleb:

    Hhahaha, põhimõtteliselt võiksin täpselt sama postituse postitada ja lisada vaid, et mina vastupidi just kogusin hullult Britney pilte ja mul siiani pööningul paar suurt kausta alles, lisaks siis Vanilla Ninja kaustale. Teised bändid peale Tokio hoteli ja Lõõtspillide ühingu olid ka minu lemmikud. Lisaks kuulasin veel ka Korni, sai isegi nende kontserdil käidud. Lisaks A-teensile oli veel mingi sarnane bänd mu lemmik, kuid nimi ei taha kuidagi meenuda, mingi 8 teens või miskit sellist vist oli :D Üks tuttav sai kuskilt metsikult igasugu saksa ajakirju ja tal oli kodus ka muusika-kanalid, mis sel ajal oli ikka väga vinge värk. Toad tapeetisime nende plakatitega ära ja käisime sõbranna juures muusikat kuulamas :D Küll oli tore!

    1. Katre ütleb:

      Hmm, äkki Aqua? Mul tema kassett vist oli ka. See, kes “Barbie Girli” laulis. :D Muud lood olid ka head, aga kurat, kogu listi ei kannata teha, maru pikaks läheb. :D

      1. Eneli ütleb:

        Meenus! Tegemist oli S club 7´iga (leidsin pööningult eile nende kassetti :D)

    2. kuut6bine ütleb:

      Kas ta Blog 27 (kuulsaim laul oli mingi Uh La La) polnud? :D

      Ma muidu tavaliselt ei ole kommenteerinud Su postitusi aga praegu pidin kyll sõna sekka ytlema.. Minu muusikamaitse nooremana oli TÄPSELT sama, mis sul :D tâiesti uskumatu. Eriti selle “emomuusika” ja Tokio Hoteliga :D Lisaks veel on mul lapsest saati Termika hullus olnud (on siiamaani)

      1. Katre ütleb:

        Oli jaa siuke tatikate bänd nagu Blog 27, aga… kas keegi teda fännas ka tõesti? :D

        Äge. :D

  3. Eneli ütleb:

    Ma olin ikka väga suur Britney fänn. Siis kui MTV oli ikka veel rohkem muusika kanal sai ikka kõikidele lauludele kaasa laulda ja tulihingeliselt iga liigutust kaasa teha :D.

    Tokio Hotel on minust pika kaarega mööda läinud. VLÜ oli tol ajal liiga vana inimeste muusika :D

    Ülejäänud listile saan suht-koht alla kirjutada. Ma saaksin enda poolt lisada veel Nelly, Backstreet Boys, Enrique Iglesias, Westlife, N’Sync, Nickelback, Aqua, Pink ja mu kõige esimene lemmikbänd Spice Girls :D. Praegu ei kuulaks ma enamiku nendest :P. Muidugi on ka neid, kes olid tiinekana üliägedad ja keda kuulan siiani: Justin Timberlake, Gorillaz ja no..kindlasti on neid veel, aga hetkel ei suuda meenutada :D.

    Seda ma ei teadnudki, et Avril Lavigne veel tegutseb. Tegin kohe Youtube’ lahti ning ma olin meeldivalt üllatunud, et tegemist päris heade lugudega.

  4. B ütleb:

    Nii lahe postitus! Mul olid kunagi toaseinad Vanilla Ninja pilte ja postreid täis kleebitud ja mäletan siiani seda õnne, kui nad peale Saksamaale siirdumist Tallinnas kontserdi andsid ja vanemad mulle selle pileti kinkisid :D Ja seda mäletan ka, kuidas ma olin äkki umbes 10-aastane? Igal juhul kogusin kassasse 1-krooniseid Eminemi kasseti jaoks, mäletan veel, et see maksis 80 krooni ja kui lõpuks raha kokku sain, läksin otsejoones meie väikelinna kaubamajja, valasin 80 1-kroonist münti lauale ja sain omale ihaldatud kasseti :D Veel fännasin sellist bändi nagu Atomic Kitten ja Shakirat ka mingi aeg. Ja mäletan ka, et alati olin nii-nii sillas, kui vanemad mulle kassette ostsid, kuulasin neid oma toas makis ja kerisin koguaeg lemmiklugusid tagasi ja kuulasin uuesti ja uuesti.

  5. :) ütleb:

    Ma olin varateismelise ja teismelisena pigem selline inglise-iiri poistebändide fänn- Westlife, Five, Boyzone, Take That. Plaadid siiani riiulis. 17-18 aastaselt hakkasin ka kuulama sellist muusikat nagu sa viimastes ridades kirjutad. Neid võin siiani kuulata. Eesti muusika teismeeas ei olnud üldse teema. Samamoodi oli ükskõik Britneyst, Spice Girlsist jne. Praegu nostalgia mõttes võin kogu 90-te menüüd kuulata :D

  6. Kätlin ütleb:

    Tokio Hotel oli mul sõbrannadega päris pikalt ikka põhiteema, arutasime, kes endale Tomi ja kes Billi saab :D Kunagi tegid sakslased ka sellist asja nagu Tokyo Motel, kus nad parodeerisid (vb ka pisut mõnitasid??) neid ja seda oli päris lõbus vaadata.
    Aga meil on sinuga üpris sarnane muusikamaitse olnud, olin minagi Vanilla Ninja suurim fänn (Lenna käis minuga ühes koolis ja iga kord, kui nägin, pidin ju kallistama ja autogrammi küsima :D). Samuti kuulasin kõvasti neid mainstream-emobände, mida sa ülesloetlesid :)

  7. Jessika ütleb:

    Kõik postituses loetletud olid mul kaa lemmikud, ja eriti Tokio Hotel aga mulle meeldis Tom rohkem :D nostalgia tuleb peale selluste postitustega, lähen vist ka youtube meenutama :D :D

  8. J ütleb:

    Ma olen vaid 2 aastat vanem, aga Vanilla Ninjat pole kunagi fännanud, see tundus rohkem selline tittede teema…ju siis olime enda arvates selle jaoks liiga coolid. :D Tokio Hotel´i nime olen kuulnud, aga ma ei tea isegi, mis muusikat nad teevad. :D
    Mulle meeldisid erineval ajal: Spice Girls, A-teens, Metallica, Eminem, Rihanna, Beyonce, Cascada…
    Fännanud olen ainult kahte: lapsena-teismelisena Backstreet Boys ja siis hiljem ka Enrique Iglesias (ei tea kas peaks piinlik olema, et olen siiani suur fänn).

  9. Annekas ütleb:

    Appppi, ma ei teadnud et kuskil on selline inimene.. mul on nagu TÄPSELT need samad bändid läbi käinud (ok kõik peale LPÜ :D).. Avril on siiamaani üks lemmikuid (või noh vana Avril, mitte uus). Ma sellepärast imestan, et enda kodukohas ja eakaaslaste hulgas olin ma suht ainuke kes sellist muusikat kuulasid.. teised pliksid olid rohkem ikka Britney ja Beyonce masti

    1. Katre ütleb:

      Ma olin ka natuke teistsorti seetõttu plikadest ja ilmselt seetõttu natuke rohkem poistega läbi käisingi, et muusikamaitse oli sama. :D

  10. Klaudi K. ütleb:

    Kusjuures ma pole vist kunagi ühtegi bändi päriselt fännanud. Noh, et oleksid CD-d, postrid, raamatud ja nii edasi olemas. Küll aga oli mul olemas Britney plaat, Spice Girls´i Emma raamat ning me suvel käisime sõpradega Tanel Padar&The Sun, Termikas ja nii edasi kontserditel aga sellega ka mu “fännamine” piirdus. Mitte mingit päevast-päeva kuulamist :D

    Üldse tundub, et muusika on mu elust kaarega mööda käinud, sest MTV´d ma väga ei kuulanud, plaate ei ostnud, laule alla ei tõmmanud. Alles nüüd viimastel aastatel olen rohkem muusikat kuulama hakanud ning on kujunenud omad lemmikud aga samas ikka pole selline, kes muusikat igapäevaselt kuulaks :D seega mulle endale tundub küll irooniline, et minu elukaaslaseks sai just hull muusikasõber, kes lihtsalt ei suuda ilma muusikata funktsioneerida. Isegi kodus olles vilistab ning mõmiseb kaasa, pean teda siis korrale kutsuma :D

    1. Katre ütleb:

      Mul just vastupidi, et väiksena oli muusika mu elus ikka nii olulisel kohal ja olin täiesti sõltuvuses sellest. Igal pool lihtsalt mu ümber oli muusika, muusikakool, laulmine jne.

      Ja nüüd eelistan pigem vaikuses istuda ja kodus üldse muusikat ei kuula. Tihti seepärast ei teagi uuemaid hitte ja saan headest lugudest teada alles siis kui nad juba poolaastat-aasta väljas olnud ja kõigil teistel üle visanud. :D

  11. Muss ütleb:

    Mul olid ka kõik need Eesti bändid 2QStart, Nancy.. Aga ka Spice girls ja siis jagasime omavahel ära, kes keegi on :D (Ma olin igatahes Mel B). Ja neil oli ka kleepsuraamat. Linkin Parki fännasin tohutult 10-das klassis ja Groove Coverage :)
    Klassikaline muusika on ka selle kõrval alati olnud + n.ö süldibändid. Kunagi tuli kusagilt see laul:..Ja kägu munes muna, mis nii suur,suur,suur..) laulsime isaga kaasa, elukaaslane vaatas meid nii, et NO MAAKAD :D (Põlise Tallinlasena :))

  12. m ütleb:

    no mina võin küll öelda, et Linkin Park ei ole mulle kunagi meeldinud. aga muidu kuulasin enamjaolt täpselt neidsamu artiste, keda sa välja oled toonud. Tokio Hotel oli minulgi üks suur armastus, olin päris kindel, et kunagi Billiga abiellun :D. praegune lemmik on Eminem ja vot see oleks küll üks hea päev, kui ta Eestisse ka esinema tuleks

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga