igapäev

Snepperlukud ja hajameelsus ei käi kokku

22. detsember 2014

Viimasel ajal on mul päris tihti juhtunud, et mõtted uitavad kuskil mujal. Seetõttu teen ma nii mõndagi, millele ma ise ka hiljem mõtlen, et kuidas ma küll sain nii loll olla või lasta nii juhtuda. Täna oleksin ma peaaegu meid ilma võtmeta kodu ukse taha lukustanud.

Olgu öeldud, et siin on enamikel korteritel, nagu ma aru olen saanud, snepperluku süsteem ehk et kui sa kodust ära lähed ja ukse enda järel kinni paned, läheb see automaatselt lukku. Seega kui sa juhtud võtme tuppa unustama, ongi suhteliselt kööga. Tagasi tuppa võtme järele sa siis enam minna ei saa.

Hetkel on meil ainult üks töötav korterivõti ja üks teine samasuguse peaga võti, millega saab vist ainult keldrisse või kuskile. Seda ühte korterivõtit me siis jagame vastavalt sellele, kellel vaja tuppa sisse saada, kes parajasti kodus on vms. Täna jättis Keio võtme koju, et ma saaksin Annabeliga vajadusel päeval välja minna. Nii ma teha tahtsingi, sest taevast sadas ilusat lund ja mõtlesin Annabeli enne lõunaund natukene maja ümber tatsama viia.

Võtsin kapi pealt korterivõtme, läksin juba ukse taha, ent mõtlesin lukuaugus proovida, kas ikka sai õige võti, mitte too keldrivõti. Kuna aga ust kinni ei julgend panna (sest oleks ju lukku läinud), siis katsetasin lahtise ukse peal ja ei saanud hästi aru, kas keerab või ei keera. Mõtlesin, et võtan igaks juhuks tolle teise võtme ka kapi pealt kaasa, et mõlemad oleks ikka taskus, läksin tuppa, pistsin taskusse ja läksin rahumeeli õue.

Jalutasime natuke siis ümber maja, nagu plaanitud oli, kuni Annabel ilmutas märki, et tahaks tegelikult hoopis tuttu minna ja tahtsin siis tagasi tuppa minna. Võtsin võtme taskust välja, pistsin trepikoja lukuauku ja ei keeranud. Aa, siin on see süsteem ka, et trepikoja ja korteri võti on üks ja see sama. Mingi unikaalne värk kuidagi, et keerab mõlemaid uksi, kuigi neil erinev lukumuster. Ehk et enda võtmega saad avada kaks erinevat ust, samas aga mitte minna kellegi teise korterisse (ma täpselt ei saa aru, kuidas nii saab, aga nii on :D).

No ja hakkasin siis taskust toda teist, õiget, võtit otsima ja EI OLNUD! Otsisin igaks juhuks veel oma miljon korda üle, sest ma ju mäletasin, et sai mõlemad võtmed taskusse pistetud, aga mida ei olnud, oli ikkagi kaks võtit mu taskus. Oli ainult üks ja see vale. Võtsin Annabeli sülle, kõndisin meie jalutusmarsruudi tagurpidi uuesti läbi, et äkki kukkus taskust välja, aga ei paistnud võtit ka kuskil maas.

Nõnda läksin ma tagasi trepikoja ukse taha ja tihkusin juba nutma hakata, sest kell oli alles nõnda vähe, et Keio on ka veel oma 3 tundi tööl. MUIDUGI MÕISTA jätsin ma ka telefoni tuppa, sest plaan oli ainult natukeseks õue, maja lähedale, minna, et mis ma ikka tast kaasa vean. Seega olin ma ilma võtmeta ja ilma telefonita lihtsalt trepikoja ukse taga ja mõtlesin, et ilmselt pean Annabeli seal samas õues, trepikoja ees, nagu koduta inimene, magama kussutama.

Lootsin, et ehk keegi varsti tuleb, kes meie trepikojast on ja mind sisse laseb, et ma saaksin vähemalt korteri ukse taha istuma minna, et oodata kuna Keio koju jõuab, talle öelda, et korterivõti on toas ja me ei saa enam tuppa. Ilmselt mitte iialgi. Lõpuks keegi tuli ja sain trepikotta.

Edasi palvetasin ma jumala eest, et äkki olin ma nii loll, et unustasin korterivõtme ukse ette LUKUAUKU, kui ma seda enne väljaminekut seal proovisin. See oli viimane võimalus, et mu päev juba lõuna ajal täielikult p****e ei läheks. Mis te arvate, mis juhtus? JUMAL TÄNATUD (mis siis, et ma jumalasse ei usu), aga ma olingi võtme lukuauku unustanud ja SAIN TUPPA! Jumal tänatud.

Ja nüüd ma istun ja mõtlen, et kuidas ma sain nii. Et kus mu mõtted küll olid ja kuidas ma nii hajameelne olin. Peaaegu oleks pidanud 3 tundi niisama passima ja Keiot ootama. Seejärel oleks Keio ehk korteriomanikule helistanud ja küsinud, kas tal on lisavõtit. Aga kui ei oleks olnud? Siis oleks pidanud mingi lukuabi kutsuma ja nii ja naa. Igati tüütu ja inetu olukord oleks olnud. Nii et ikkagi jumal tänatud, et ma võtme lihtsalt lukuauku ja VÄLJAPOOLE korteriust olin unustanud…

15 kommentaari

  1. Sibille ütleb:

    Me käisime eelmine aasta mehe sõbra juures grillimas. Alati on tema see kes võtab võtme ja mina jätan enda oma koju. Seekord aga jõudsime öösel koju, magav Karo süles ja maja ees avastame, et võtit pole. Helistasime siis sõbrale et äkki jäi tema juurde ja toob ta naine ära. Vastu ta ei vtõnud Siis helistasime sõbrale et ole hea ja vii meid 10 km kaugusele, et äkki on seal. Karo ärkas ja hakkas nutma, õnneks oli suvi ja läksime kiikuma maja taha. Siis tuli idee, et helistame lukuabisse ja kutsume nad kohale. Omast lollusest 50€ maksta aga mis teha, koju oli vaja saada. Tuli siis see lukuabi onu ja võttis kaasa vale võtme. Läks tagasi kontorisse, ootasime pea 30 minutit, kell oli juba pool 2. Tuli tagasi õige võtmega ja saime lõpuks tuppa, oma vea tõttu raha ta ka ei tahtnud ja kodus avastasime , et võtmed olid kodus hoopis

  2. KirsikaH ütleb:

    Enamasti saab koju väga ruttu kui võti tuppa ununenud/kadunud jne. Trepikojas oleval stendil on kindlasti kirjas, mis nr helistada tuleb, et keegi ust avama tuleks. Läheb ruttu ja saab nö lihtsalt aga maksab palju. Minu kortermajas on nt e-n oven avaus 50€ nv veel kallim. Vanas korteris oli pisut parem. Sularahas makstes sai 10€, kaardiga oli ka mingi 50€ vist. Arvatavasti läks sularaha tüübi enda tasku. Mis viga naabermajast kohale joosta ja 3min “töö” eest 10€ saada :D

  3. Kadi ütleb:

    Haha, päris hea.. Kui ma mingi aeg tagasi natuke aega Taanis elasin, siis seal oli sama süsteem ustel. Mõnes mõttes hea, mõnes mõttes halb. Siis kobasin alati sada korda taskus nagu opakas, et kas ma IKKA võtsin võtme kaasa :D

  4. Merily ütleb:

    Ma vihkan snepperlukke :D Ma olen end niimoodi korduvalt ukse taha jätnud. Kõige koomilisemad ja meeldejäävamad on kaks korda.
    Kõigepealt meie korer, kus ema ja õega elasime. Mul oli sõbranna külas, ema ja õde läksid ema töökaaslaste juurde sauna. Mõtlesime sõbrannaga, et käiks poes. Ilmselgelt oli meil nii kiire, et võti jäi maha (avastasin pmst kohe ukse taga seda). Mõtlesin siis, et ah, ema siinsamas, käime läbi ja võtame võtme. Joke was on us. Ema ja õde jätsid mõlemad oma võtmed koju, sest MINA olin ju kodus :D Asi lahenes nii, et ema töökaaslane ronis sisse meie imepisikesest vetsuaknast ja tegi ukse seestpoolt lahti.
    Teine kord elasin juba elukaaslasega Tallinnas. Jälle, sõbranna külas. Iga kord, kui ta suitsetama läks, korrutasin talle, et ärgu ust kinni lükaku, muidu läheb lukku. Ja see üks kord, läksin kaasa juttu ajama, aga ei öelnud, et ärgu ust kinni tõmmaku. Ja mida ta tegi? Jättis meid luku taha :D Väljas oli suht jahe sügis, meil ainult õhukesed riided. Istusime väikeses tuulekojas, naersime enda üle. Helistada ka ei saanud, et mu elukaaslane võtme tooks, telefon oli toas. Mingil hetkel nägime, et majaomanik tuli koju ja tal õnneks oli korterivõti ka. Happy end.
    Tegelikult olen meid siin ka korra õue jätnud. Hakkasime õega välja sättima lastega. Mõtlesin, et seekord võtan kohe vankri ja lapse korraga, mitte ei vii ükshaaval alla nagu tavaliselt. Õde võttis teise lapse ja asjad. Pidin sekundiks alla minema ja siis üles telefoni ja võtmete järele tulema. Laps kärus, juhtus see, mida ma alati kartnud olin – tuul lükkas välisukse kinni. Ägeee. Naabreid kodus polnud. Õnneks õel telefon, helistasin elukaaslasele, kes just haiglast välja sai ja koju liikuma hakkas.
    Nüüd kontrollin alati sada korda, et võtmed oleks kaasas, mõlemad komplektid – tagumise ja esimese ukse oma :D

    1. Lia ütleb:

      See tuletab mulle meelde, et üks kord (kui ma olin ikka kõvasti noorem ja põhikoolis käisin) käis ema mul koolis talvel järgi ja õnneks võttis väikse venna (mingi 4-6 kuune) kaasa ja keeras ukse lukku. Tagasi tulles võtmeid ei olnud ja tuppa ei saanud. Mitukümmend minutit otsisime võtmeid ja kellegil ei olenud kaasas (isa oli kuskil ära). Lõpuks leidsime venna turvahällist, paksude talveriiete vahelt. Kõige suurem õnn oli see, et mu ema ei jätnud venda üksi koju magama, sest vahel ta seda tegi (elasime koolist 2 km kaugusel). Nüüd ongi mu hirm, et imik jääks koju luku taha vm.

  5. Lia ütleb:

    Sneppelukud ei ole (minu meelest) need, mis ise sulguvad. Mina olen aru saanud, et need on need lukud, mis on lisaks tavalisele ukselukule, lihtsalt et oleks veel turvalisem. Snepperlukud on need ümmargused, tavaliselt uksel silmade kõrgusel.
    Minu meelest on see suht jama süsteem. Kui juba maja välisuks on koguaeg lukus siis ma ei näe väga vajadust, et ka korteri uks oleks koguaeg lukus vaid mulle sobib kui ma panen selle ise siis lukku kui tahan. Kuigi ma arvan, et seda saab vist kindlasti muuta ka. Kui uks lahti teha siis peaks saama sealt lukust muuta. Mul Soomes elavatel sugulastel aga polegi väljaspool korteriust ukselinki vaid on ainult võtmeauk, kust saab siis ust lahti teha. Ehk siis kas alati peab võti kaasas olema või peab keegi seest poolt sisse laskma. Jõle tüütu :). Üksi, kahekesi, ilma pereta on ok aga kui on juba suuremad lapsed või korter koguaeg rahvast täis siis on küll mõttetu. Aga eks sellega harjub ära.

    1. Katre ütleb:

      No snepperlukk, olgu ta kus kõrgusel tahes, on ikkagi see, mis automaatselt sulgub enda järel (minu meelest). :D

      Aga jah, siin ka ei ole ustel väljaspool linki ega kohta, kust kinni haarata, vaid torkad võtme lukuauku ja siis võti lukuaugus, kisud võtmega ukse lahti. Mu meelest imelik, aga noh, ju siis soomlaste arust ülim geniaalsus. :D

  6. T ütleb:

    MInul on ka nüüd kahel viimasel korteril iselukustuv lukk. Suurim hirm on võtmete koju jätmine.
    Ükskord aga läks mees koeraga jalutama ja unustas võtmed tuppa. Ma siis tellisin tööle takso, andsin taksojuhile 10€ ja võtmed ning lootsin, et need ka meheni jõuavad.
    Jõudsid.

    Edaspidi kontrollime mõlemad sadu kordi, et võtmed olemas oleks.
    Meil on võimalik see maha võtta, et ise ei lukustuks. Kuid siis saab panna vaid ülemise luku kinni ja see on kordades tüütum.

  7. eveli ütleb:

    Jah, siin Soomes on see snepper süsteem vägeva asi :P Ja see on ka huvitav, et väljaspool ust pole ukselinke :D . Ja see on jah müstika, et oma koretri võti avab ka väisust, kuigi kõigil erinevad korteri võtmed… Soomes ka see asi, et kui näiteks keegi pidutseb ülekäte vms, et kui politsei keegi sulle kutsub, siis politsei saab teha alt oma võtmega ukse lahti ja marsib sinu uksetaha nii, et su uks on nende jaoks lukust lahti ja avatud… kui silmad natukene oma majaees olevat seina, siis vaaata, kas näed mingit rida ukseauke ( st ned osi, kuhu võtme sisse saad panna) sealt nad saavadki oma võtmega avada sinu ukse… meil all, seinasees on neid lukuauke lausa 6 tükki… päris hirmutav ikka, et ametivennad saavad su ukse avada mil selle heaks arvavad.. loodan, et said mu jutust aru :) Ajaa, mis veel on märkimisväärne ja samas ka päris kriiiipiiiii… räägin, mis meil paar aastat tagasi juhtus… Sõbranna oli kodus, kuulis, et keegi koputab uksetaga, aga ei julgenud vaatama minna ja ükshetk käis klõps ja meie korteriuks avanes… sõbranna nii ehkus ära, et mida kuradit… siis ta läks vaatama, et mis värk on.. ja mingid kaks venda vahtisid talle vastu, et ahh, me tulime siin mingit veemõõtjat kontrollima.. wtff nagu, aga kui ma oleks pesemas samal ajal olnud ja poleks kuulnud, et keegi isse tuleb… jubeee.. ühesõnaga neil ametivendadel on igal ajal ja iga kell võimalus su elamisse sisse hüpata. Vb see kehtib ainult sato või VVO, vuokratuva ühitusse, et vb eraisiku korterisse nad nii sisse ei tiku. Igasugu huvitavaid asju ikka siin Soomes on :)

    1. Kati ütleb:

      Kui on ettenähtud ja ette teatatud kontrollimised, tulevadki ametimehed ise sisse kui ust ei ava (võid ju tööl vms olla, aga neil vaja enda töö ära teha). Alati tuleb vastav teade kas koju või stendile, et tullakse ;)

  8. kaaryke ütleb:

    Need ukse taha jäämised on nii jubedad. Endalgi paaril korral nii juhtunud, sellest ajast saati veendun alati mitu korda enne uksest välja minekut kas võti ikka olemas.
    Endal oli kõige geniaalsem ukse taha jäämine üldse rõdul. Olin maal ema juures ja panin pesu rõdul kuivama, plika oli oma pooleteist aastane, lükkas rõdu ukse kinni ja rippus lingi otsas. Link vajus alla ja mina olingi rõdul vang. Õnneks oli suvi ja kasuisa kodus (köögis) kopsisin siis niikaua aknale kuni mind päästma tuldi. Jube mõtelda, et mis siis oleks saanud kui üksi oleksin lapsega olnud, telefon oli toas ja teiselt korruselt ei julge alla ka hüpata.

    1. Katre ütleb:

      Appike, see rõdu variant tõestu hull juhus. Eriti kui näiteks eladagi ainult lapsega nii, et pole kedagi koju ka oodata vms. :D

  9. K ütleb:

    Mul Eesti kodus ka kõik lukud sama võtmega, aga õnneks ei lukustu automaatselt.
    Kuskjuures nende selliste süsteemvõtmetega on veel see jama, et kui lasta võtmest koopia viilida, siis see ei pruugi kuigi hästi keerama hakata. Muidugi hea oleks, kui oleks võtmeid ikka topelt vähemalt.
    Meil on kõigil pereliikmetel oma võti, vanaema käes võti ja kodus ka paar varuvõtit, et kui mõni peaks kaduma. Vanaema käes on selleks, et kui väljas olles kaob v on maha jäänud, saab vähemalt sealt võtme võtta ja koju sisse (Katrel sellest vist suurt abi poleks :D ).

  10. Põder ütleb:

    Kuna soomes on nii palju eri rassi inimesi siis on ka sellised lukud. Üksgi politsei ei saa kellegi ust lasti teha, selleks ikka kutsutakse huoltomies kui vaja sisse saada. Ja kui mingi kontroll siis saadetakse kiri kuna keegi tuleb. Kui ise kutsud siis alati küsitakse kas saavad oma võtmega tulla. ( olen elanud nii sato, vvo korteris ja keegi ei tule ette küsimatta.

  11. khm ütleb:

    :D Ma ei saand päris hästi aru, kuidas rassid ja ukselukud omavahel seotud on?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga