igapäev

Laps, millal sa kõndima hakkad?

13. oktoober 2014

Annabeli näol on tegu ülimalt aktiivse lapsega, kes päevasel ajal palju magada ei armasta ja rohkem maailma avastamisele panustab. See peaks pikemaajalistele lugejatele ilmselt teada olema. Kui aga tekib küsimus, mismoodi selline aktivist ometi laisk ja mugav saab olla, siis vastus on kõndima hakkamises. Ma olen vahel lausa mures olnud selle pärast, sest hunnik Annabeli-vanuseid lapsi juba teevad seda. Mina muudkui vaatan kadeda pilguga pealt, sest minu oma ei viitsi ega taha. :/

Okei, eks ma ikka mõistan ja saan aru, et kiiret ei ole ja iga laps omal ajal, aga ütleme nii, et Annabelist ootasin ma seda lihtsalt juba ammu-ammu varem. Toe najal püsti tõusma hakkas ta ju juba KUUE KUUSELT ja kõik ennustasid, et järgmise kuu jooksul sellele võtabki jalad täitsa alla ka. Nüüd on ta põhimõtteliselt juba 1a 1k ja isekõndimisest ei kippu ega kõppu. Palju mugavam on ikka põlvedega põrandat nühkida ja kahel jalal tatsumine nõuab ilmselt liigselt pingutust. :D

Tegelikult küsimus polegi selles, kas Annabel oskab või ei oska kõndida, sest ma olen korduvalt näinud, et ta oskab. Ta vahel, kui ma ei vaata, teeb üksikuid samme mu selja taga, mida ma siis, kui märkan, hinge kinnihoides pealt jälgin, sest nii kui ta märkab, et ma NÄGIN, lõpetab ta ära. Samamoodi ei taha ta ise kõndida ka siis kui ma lähedal olen, sest kui käsi on läheduses või keegi selja taga, on ikka mugavam kas käest kinni võtta või lihtsalt end lõdvaks lasta ja teeselda, et ta ikka üldse ei oska tasakaalu hoida vms. Oh you… :D

Olen kuulnud jutte lastest, kes hakkasid päevapealt kõndima ja see toimuski siis umbes nii aasta ja paari kuu vanuselt. Et pikka aega toe najal käisid ja üksikuid samme harjutasid, aga vot ei tahtnud ega viitsinud pingutada ega pikalt proovida. Ja siis ühel päeval lihtsalt jätsid käputamise sinnapaika ja hakkaskidki full on kahel jalal kõndima. Kas Annabel plaanib ka ühel ilusal päeval meid nõnda üllatada? I hope so.

Ka perearsti sõnul pole praegu veel põhjust täielikuks muretsemiseks, sest kui laps 1a 6k vanuselt ikka veel ei kõnni, alles siis hakatakse põhjalikumalt uurima, mis selle põhjus võiks olla. Ma loodan, et me muidugi mingit põhjust taga hakkama ei pea ajama ja lapsel midagi viga ei ole…

Kellel hakkasid lapsed 1a+ vanuselt käima, sheerige enda lugusid ka (või tuttavate omi). :)


kindad, parka, saapad › LINDEX

püksid › H&M
müts › HANDMADEIMG_1975ccIMG_1962-1IMG_1966-1 IMG_1978-1

41 kommentaari

  1. Liisu ütleb:

    Minu elukaaslase laps ka juba päris varakult tõusis püsti toe najale.
    Algas kõik sellega, et kui üheseks sai, siis ainult niimoodi jalutaski, et hoidis kuskilt kinni ja siis liikus, võttis järgmisest esemest ( ala laud, kapp) kinni ja jalutas niimoodi, ilmselt vähe kindlam. Siis tegi 2-3 sammu ise, aga kukkus tihti. Mingiaeg, kuskil aasta ja pooleteist kuusena ei tahtnud isegi toe najal liikuda, vaid ainult käpukil ja kiiresti-kiiresti. Läks mööda umbes nädal – ja kutt kõnnib! Ikka pikki maid ja ilma tugedeta, käest kinni võtta samuti ei taha ja jookseb ja möllab.

    Nii,et ei ole hullu ilmselt, kui ei ole senini veel käima hakanud. Me ka ootasime juba et aastaselt ise jalutab, aga ilmselt ei tahtnud varem.. :)

  2. Gerli ütleb:

    Tegemist pole küll minu lapsega, vaid mu hoiulapsega, aga kuivõrd me veedame koos ligi 55 tundi nädalas, siis ma arvan, et võin temast rääkida küll, sest ta rohkem minu kui oma ema laps.
    Igal juhul tema tegi ka nii, aastaseks saamisel ootasid kõik, et nüüd hakkab käima, sest vend hakkas oma esimesel sünnipäeval ja kus see õde siis kehvem saab olla. Aga vot, tema oli kaval, ei hakanud mingit ühte või kahte või kolme sammu tegema, vaid ootas kuni aasta ja kaks-pool (või isegi kolm, täpselt ei mäleta) kuud ning pani siis esimese korraga 33 sammu järjest. Ja hakkaski kõndima. Seega selline mõne-sammu-tegemine jäi täiesti vahele. Lasi põlvede peal ja järgmisel päeval kõndis. Eks alguses muidugi kohmakamalt, aga iga päevaga üha kindlamalt. Nii, et oota oota, üllatab Annabel ka Sind!

  3. Merily ütleb:

    Minu Hanna hakkas kôike vàga vara tegema, arst ràákis, et varsti kônnib. Aeg làks, kôik temavanused juba ammu jalutasid. Minul murepilved peakohal. Lôpuks, aasta ja 8-kuuselt oli kàes see hetk kui mu laps kôndis omaenese kahel jalal. Naerdin ikka, et ennustati “Jôuluks kônnib!” Aga ei tàpsustatud, mis aasta jôuluks :D 2012 sûgisel ûtles arst et detsembriks on jalg all, kôndima hakkas 2013 november.

  4. Nell ütleb:

    Meie laps hakkas tugede najal käima 8-kuuselt ja kuna üsna ruttu ta lausa jooksis tugede najal siis ennustasid kõik, et kohe-kohe läheb ise käima… no tutkit :) Beebikooli juhendaja on meil füsioterapeut erialalt ja märkas, et poiss kipub toe najal seisma kikivarvul. Selle info edastasime perearstile, saime saatekirja taastusarstile ja sealt edasi füsioterapeudile. Füsioterapeut tuvastas, et poisi seljalihased on veidi nõrgad ning seetõttu on tal kehvem tasakaal. Käisime siis füsioteraapias nii saalis kui basseinis. Aastasena füsio kabinetis tegi esimesed sammud. Esimese pikema matka tugitoolist diivanini tegi aasta ja 3 nädala vanuselt, sellest peale hakkaski juba kahel jalal distantse läbima. Ilmselt oleks ta hakanud ka ilma füsiota umbes samal ajal käima hakanud aga kahjuks see kohe kindlasti ei tulnud. Kordusvisiidil soovitas taastusarst kindlasti edaspidi ka ujumas titega käia, et aitab lihastoomust hoida ja on niisama ka lapsele mõnus. Küll läheb Annu ka käima, pole lihtsalt veel õige aeg :D

  5. Anneli ütleb:

    Minu põnn saab kohe 1a 4kuuseks ja ei viitsi ka kõndida. :D Toe najal ja kui tal käest kinni hoida kõnnib muidu täitsa ilusti ja kiiresti aga ise kõndida väga ei taha. Ta küll teeb mõned sammud ka ise aga siis ikkagi otsustab, et roomates saab ju kiiremini edasi. Aga neid samme on nüüd igapäevaga järjest rohkem tulnud ja on lootust, et kohe varsti hakkab käima. :)

    1. Katre ütleb:

      Eks anna teada, kui hakkab. :D Ma ei julge küll enda oma puhul loota, et kohe varsti hakkab, sest kuulen seda juttu juba SEITSE KUUD. :D

  6. Piret ütleb:

    Mul oli täpselt sama seis oma tütrega, mis sul, ootasin ja ootasin ja 1 aasta ja 1 kuuselt hakkas järsku käima. Vahepeal olin ka juba kergelt ärevil, et ei tule ega tule neid samme, aga tagantjärele mõeldes, tead kui hea on kui laps ei kiirusta kõndima hakkamisega vaid saab enne tasakaalu ilusti kätte, see on nii oluline. Nii et ole kannatlik ja mõtle sellele, et Annabel ilmselt pääseb niimoodi nendest jubedatest matsudest, mida mõni oma esimeste kõndimiskuudega läbi teeb.

    1. Katre ütleb:

      Ta on neid matse nende üksikute sammudega ikka natuke saanud. Eks vahel vist see ka on mõneks päevaks selle kõndimise isu ära võtnud, täiesti arusaadav. Aga ma olen täheldanud, et ta kukubki rohkem siis kui ta minule lootma jääb, et ma ju olen lähedal ja siis ma, saamatu, pole jõudnud õigesti teda kinni püüdma. :$
      Kui ta ise neid sammukesi teeb nii et ma ei ütle, et “tule-tule,” siis tundub et tasakaal on kindlam ja üritab oma võimete kohaselt paar tükki teha.

  7. s ütleb:

    Sellises vanuses ma veel üldse ei muretseks. Minu laps hakkas kôndima alles 1a ja 4,5 kuud vanana. Siis môtlesin küll, et kaua veel.

    1. Katre ütleb:

      Ega ma NIIMOODI päris ei muretsegi veel, aga ma lihtsalt OOTAN seda juba nii kaua, et kaua võib. :D Ja eriti, et iga jumala päev hüppavad facebooki beebigrupi pildid ette lastest, kes juba JOOKSEVAD. :D

  8. pille ütleb:

    päev enne 1a sünnat tegi oma esimesed sammud. siis edasi vaikus. uuesti proovis 1a 1,5k vanuselt ja siis juba jäigi kõndima :) ise ka muretsesin, sest teiste lapsed kõndisid varem juba. aga minu laps ongi selline rahulik ja ettevaatlik. talle ei meeldi siiani väga mürada ja tormata.

  9. B ütleb:

    Mul on mõlemad tüdrukud käima hakanud peale aastaseks saamist. Mõlemad 1a1k. Kuna keskmine laps on poiss, kes 10kuusena põhimõtteliselt juba jooksis, siis noorema plikaga olid kõik sugulased nii kärsitud ja ainult pärisid, et kas juba aastaselt imelik pole, et ei kõnni, sest poisil olid sel ajal juba ammu jalad all :-D. Nooremal tüdrukul käis see kiiresti ka, üks kord kui läks, siis aina rohkem ja rohkem püsti ning nädalaga oli praktiliselt selge. Muidu ka tasakaal oli juba ammu selge, seisis ilma toeta ja kükitas-tõusis püsti samuti ise, kuid kõndida ei viitsinud, kui vaja oli siis ikka käpuli läks edasi. Kuid see kõndimine tuli ruttu ja tuleb ka Annabelil, ära üldse muretse ;-)

    1. Katre ütleb:

      Mul ka sama asi, et kõik aina pärivad ja võrdlevad ka muidugi sellega, et Mina ja Keio hakkasime enne aastaseks saamist kõndima. Siis ikka oodatakse, et meie oma hakkab samal ajal või varemgi. Kõike muud hakkas Annabel meist varem tegema, aga nüüd selle asjaga siis toppab. :D

  10. T ütleb:

    Minul hakkas tüdruk kõndima aasta ja 14 päevaselt .

  11. kaaryke ütleb:

    Tean nii hästi mida sa tunned. Endal hakkas vanem laps käima 10-ne kuuselt, noorem aga hakkas 1a ja 1,5 kuu vanuselt. Ootasin piki silmi, et see tähtis päev kätte jõuaks kuid lapsel oli kindlustundest vajaka (tegi minu ja mehe vahel paar sammu oma nädalapäevad ja siis ükspäev lihtsalt jalutas ühest toast teise). Kui aastaselt kontrollis käisime siis arst arvas, et ehk ongi parem kui ta käima hakkamisega ei kiirusta, jäävad suuremad ja valusamad kukkumised ehk ära.
    Kõige tüütum kogu protsessi juures oli see, et teised aina pärisid kas lapsel jalad all. Ei tea kus neil sellega nii kiire oli, vahel on tunne, et laste kasvatamine on nagu võistlus- kes ees see mees vm

    1. Katre ütleb:

      Annabel on minu ja Keio vahel ka ikka kilgates tatsanud mõni õhtu, aga sugugi ei taha ta seda iga päev teha ja väga pikalt ka mitte. :D Nagu öeldud, ta nagu oskab, aga lihtsalt ei viitsi end kätte võtta ja eelistab ilmselt igavesti (ok, liialdan) kõik püksid põlvedest ära kulutada. :D

  12. Kristel ütleb:

    Ära üldse muretse :)
    Mu esimene laps(Mattias) hakkas 1a2k kõndima ja teine laps(Marta) kes nüüdseks 1a7k hakkas kõndima 1a5k :)
    Jah, hilja, aga ju talle sobis nii :)
    Sest kui ta siis tegi oma esimesed sammud, hakkas ta ka kohe nagu jooksma :D nüüdseks ta 2k kõndinud ja ütleks et nagu aasta aega oleks juba käinud :P
    Eks siis just hakkadki rohkem muretsema kui mujal kõigi lapsed juba 7k kõnnivad ja emmed nende üle nii uhked. Tegelikult mida hiljem seda parem selja mõttes :)

  13. Cätlin ütleb:

    Oii! Pole tükk aega Su blogi lugema sattunud. Väiksest beebist on kasvanud juba nii-nii suur tüdruk. Tohutult armas laps! :)

  14. Elen ütleb:

    Nii ilus jope Annabelil :)

  15. Eveliis ütleb:

    Idal on sellist handmade mütsi vaja, kes neid teeb:)
    Aga samal ajal kui sina küsid, et millal laps kõndima hakkab, küsin mina, kas Ida jääbki kahe hambaga. Igaühel oma “mured”:)

    1. Katre ütleb:

      Ma isegi ei tea, kes neid mütse teeb või kust neid saab. Ma leidsin selle kuskilt riiete kotist ja mulle on neid riideid siit ja sealt kokku tassitud. Võimalik, et on minu lapsepõlvest pärit, võimalik, et jumal-teab-kust. :D Arvan, et Ida jääb kahe hambaga kahjuks tõesti, tunnen Sullegi kaasa. :D

      1. Eveliis ütleb:

        Kahe hambaga läheb vist keeruliseks. Vaene laps:)

        1. Katre ütleb:

          No milleks siis proteesid ja muud feikvidinad mõeldud on. Rahakotile ainult kulukas, aga probleemi saab lahendada. :D

  16. K! ütleb:

    Minu ema olevat rääkinud et hakkasin käima alles 2 aastaselt. Oskasin seda kunsti suurepäraselt aga lihtsalt ei viitsinud. Aga nüüd loomulikult kõnnin ja jooksen ja teen kõike muud täiskasvanule kohast. :)

  17. Sandra ütleb:

    Tüdrukud ongi ettevaatlikumad tavaliselt :) teeb oma sammud, kui täitsa kindel , et tasakaal on olemas.

  18. Gerda ütleb:

    Annabeli jope on lihtsalt nii-nii mõnus ja armas. Ei saanud tükk aega pilku pealt. :)

    Ja mis puutub Annabeli kõndimisse, siis ma leian, et sa ei peaks kohe üldse muretsema. Mina hoidsin ühte armsakest poissi, kes hakkas ka alles aasta kuue/seitsme kuuselt kõndima. Kui sa tead, et teiste lastega pole enda last vaja võrrelda, siis ära võrdlegi, sest see, mis on kuskil raamatus ette kirjutatud või naabri naine räägib, mis kuna peab juhtuma, on täielik absurd, sest iga laps on erinev ja igal lapsel on oma tempo. Sina siis ainult utsita ja meelita kavalalt takka. :)

  19. Kissu ütleb:

    Ratastega auto peale pole mõelnud? Sinna kuhu saab ise peale istuda ja jalgadega mööda tuba/õue sõita. Pikalt küll ei tohiks, aga nii tunnike päevas tugevdab korralikult jalalihaseid (ka siis juba kui kõndida oskab) ja ehk tekiks isegi tuju kiiremini kõndima hakata – ja kui ei teki, siis vähemalt sõidab ratastel mööda tuba ringi :D

    1. Katre ütleb:

      Tal on ratastega kiikhobune vms, mida saab sättida nii et saab kiikuda ja siis ka nö “ratastega auto” eest, aga tal ei ulata jalad veel päris hästi maha. Panen ta sinna peale istuma ja siis ise sõidutan ringi teda. :D
      Ta keskmisest kasvust nats maas ka oma vanuse kohta ja selline minibeebi. :D

  20. liis ütleb:

    Hakkas 1a 1kuuselt. Terve päeva kõndis ja siis ei kõndinud jälle 2 nädalat. See pidi ka tyypiline olema, et pärast selgeks saamist naaseb roomamise/käputamise juurde umbes nädalaks.

  21. Ege ütleb:

    Mu sõbranna väike vend hakkas “ametlikult” kõndima alles 2,5 aastaselt. Enne seda käis salaja öösiti mööda tuba ringi jalutamas, kui vahele jäi, siis hakkas teiste ees ka kõndima. :D

  22. sandra ütleb:

    minu sòbranna laps, poiss, saab sel nàdalal 1 a ja 3 kuud ja tàpselt sinu kirjeldatud seis. laps lihtsalt ei julge. tugede najale tôusis juba varakult ja rammu on kûll. aga tema ka ûldse ei muretse, sest lapsed on niii erinevad :) ja paanikaks ei ole yldse veel pôhjust.

  23. Jana ütleb:

    Minu noorem tsikk hakkas käima 1a18p vanuselt, ega ta väga ei harjutanud ilma toeta, pigem käis toas ringi nukukäruga kogu aeg või käpuli aga siis järsku tegi lauast diivaninurgani 2 sammu, siis juba 3 ja siis hakkaski tatsama. Ega tasakaal kaob praegugi veel vahest ära 1a3k ja õues kubujussina ei viitsi üldse püsti ise tõusta aga ta ongi selline veidi kohmakam kui tema vanem õde ;) loodan, et kunagi jõuab järele!

  24. B ütleb:

    mul veel üks küsimus, et mis suurus jope Annabelil seljas on? Ma poes seisin nagu loll ja ei suutnud otsustada, mis nr võtma peaksin, proovimisvõimalust kah pole. Vaatan, et Annabelil istub see nii hästi seljas ja mul tüdruk suuruselt ja vanuselt nö samas klassis.

    1. Katre ütleb:

      Annabel on mingi 74-75cm pikk ja jope ka suuruses 74. Ise arvan, et läheb veel varakevadel ka selga, sest ta aeglane kasvaja (ja loodetavasti ei plaani talvel pikkust hoolega visata). :D Varrukatel ka natuke kasvuruumi on.
      80 tundus liiga suur.

  25. Katu ütleb:

    Mina kõndimiste kohta midagi rääkida ei oska, aga fakt et lapsed mängivad vahepeal abituid ja totukesi, on suguvõsas nähtud.
    Näites minu täditütar ei lalisenud üldse. No, et räägiks oma keelt vms. Nagu väikesed lapsed ikka. Samuti ei öelnud ta emme kohta “emm” issi kohta “iss” vms. Ühesõnaga AINUKE hääl, mis ta suust välja tuli oli siis kui ta nuttis (ja seda harva). Ja nii päris kaua.
    Muidugi mu tädi hakkas muretsema. Ta arvas, et laps on kurt või tumm vms. Käis erinevate arstide juures aga ei midagi.
    Lõpuks ühel päeval ütles üsna selgelt “emme” ja edaspidi “issi”, enamused sõnad mis ta ütles olid selged. Ei olnud pudistamist. Uskumatu laps.
    Nüüd on ta juba 6-aastane. Kirjutama õppis 4,5-aastasena ja soravalt lugema 5,5-aastaselt. Nüüd ta muidugi võib ta su surnuks lobiseda. Ja tädi on talle rääkinud, et ta väiksena ei rääkinud üldse. Nüüd Britta ütleb: “Emme, sa pead mind kuulama sest ma titana ei rääkinud- nüüd ma siis räägin järele”.

    Seega, ära muretse Katre. Sinu printsess alustab äkki hoopis jooksmisega.

  26. Maria ütleb:

    Perekonnas ja tutvusringkonnas olen varemgi tähele pannud, et on kahte sorti lapsi, ühed, kes pärast käputamist tõusevad püsti ja hakkavad kõndima ja teised, kes emmesid-issisid mööda ilma ringi veavad. Nii väike laps jutust aru ei saa, aga tajub väga hästi emotsioone, ühest küljest on käevangus hea turvaline, ei ole ohtu kukkuda ja teisest küljest on see temajaoks hea suhtlemis viis, saab kõike mida uut ja huvitavat avastab kohe emmega jagada, sest sõnadega ta ju veel väljenduda ei oska.
    Kui laps sirutab käe, et sa temaga jalutasid, siis mine just sammukene kaugemale ja võta midagi huvitavat kätte või tee nagu oleksid midagi põnevat leidnud, üsna varsti unustab ta käevangus käimise – seda muidugi juhul, kui tahad protsessi veidi kiirendada, sest käima hakkab ta ükshetk niiehknii.

  27. Kätlin ütleb:

    Jasperi puhul ma ise ei oodanudki niiväga, aga kui see aastane sünna hakkas kätte jõudma, siis hakkas igalt poolt seda “kas kõnnib ka” küsimust lendama, nii et see lõpuks mind närvi lausa ajas. Aga see selleks. Ma hakkasin teda siis tänu sellele natuke rohkem meelitama, et tule nüüd emme juurde jne, kuigi ta ikka selle peale lasi käpuli ennast.
    Esimene märk oli ikkagi see, et lasi millestki lahti ja tegi siis 2-3 sammu järgmise asjani. Seda tegi ta esimesed korrad just esimese sünnipäeva ajal. Ja kaks nädalat hiljem kõndiski oma esimesed meetrid.
    Kui Jassu veel ei käputanud, siis käisime füsioterapeudi juures ja tuli välja, et probleem selles, et libe põrand ja pükstega libe. Võib olla on teil samamoodi sokkidega? Äkki tal paljajalu oleks tunnetus parem :)

    1. Katre ütleb:

      Mnja, paljajalu ei taha teda eriti enam hoida, sest alles oli siin nohune ja kergelt palavikus ja põrand ikkagi külm. :D
      Põrand on muidu libe küll, aga ma arvan, et pole selles asi, sest ta pole siin väga libisenud. Rohkem ikka tundub, et ta ei usalda lihtsalt oma tasakaalu. Selga ei hoia nii kindlalt vms ja kaldub ette ja taha ja igalepoole. :D

  28. christine ütleb:

    Minu laps hakkas küll nädal ette 1-aastaseks saamist kõndima aga lugu selline . Sofie ei roomand kordagi , hakkas umbes 10 kuuselt käputama , umbes samal ajal või nädalake hiljem püsti ajama ja siis 11 kuuselt tugede najal liikuma ja vopsti kohe ka kõndima. Üksikuid samme ei teinud . Vot nii korralik spurt oli vaja tal teha . Minu arvestuse ja mõtte järgi olin oma peas juba valmis ootama jõuludeni . Sofie sünnip oli siis augustis .. küll kõik omal ajal tuleb ja see kui vara laps roomama , käpututama jne hakkab ei ole määrav .

  29. Keiju ütleb:

    Minu poeg hakkas käima 1a 23p vanuselt. Käputama hakkas 8-kuuselt, nii et praktiliselt 5 kuud käputas. Samas see on ainult hea, sest seda tugevamad on tema seljalihased (tulevikus ei pea kartma et selg nõrgaks jäi vms). Ja kuna Annu juba toa najal liigub kenasti ja käed lahtigi on Sul liikunud, siis ma usun et see on tõesti ainult aja küsimus. Mul enda ema ikka ütles ka sama, et kui neil on mugavam ja kiirem nelivedu minna, siis see tegelikult tõesti ongi ainult laiskus ja mugavus, mis neid veel sellest viimasest milestonest eraldab :)
    Aga minu kutt tegi esimesed sammud nädal enne oma esimest sünnipäeva, siis aga kukkus (ehmatusega) ja peale seda oli kolm nädalat vaikus, kus ta isegi ei üritanud iseseisvalt kõndida. Kui julgus tagasi tuli, hakkas vaikselt jälle harjutama ja kui jõudis kätte see päev, kus ta kõndis terve toa pikkuse, hakkasime lugema, et kõnnib :)
    Aga surve on tegelikult teiset inimesete/emade poolt suur, seda enam, kelle lapsed hakkasid varakult kõndima…Tuleb üle olla ja mitte välja teha (hea öelda, eksole). Sinna alla kategoriseeruvad ka hammaste tulek, esimesed sõnad jms.. vahel kohe ärritab, kui hakatakse võrdlema ja “uhkustama” jne. Iga laps on erinev ja ainulaadne.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga