beebiblogi | igapäev

Viimane minisünnipäev ja 11-kuuse lapse päevamenüü

26. august 2014

Täna on Annabeli VIIMANE minisünnipäev! Ma ei tea, kas selle võrra, et tegu on selle viimase minusüntariga, peaks see päev selle võrra ikkagi erilisem olema või mitte, aga saamatu sünnipäevaline nagu ma olen, siis ega ma väga neid minitähtpäevi siin tähistanud ei ole ja seegi kord oleme rahulikult kahekesi kodused. Seega päev nagu iga teinegi, ainult selle teadmisega, et ta on lõpuks 11-kuu vanune ja juba KUU AJA pärast saab täis see maagiline ÜKS AASTA.

Eile võtsin ma end kokku ja panin Annabelile sünnipäevaks peopaiga paariks tunniks kinni, seega seda ESIMESE aasta täitumist tähistame ikka natuke suuremalt, kompensatsiooniks minisüntarite mittetähistamise eest. Pool eilset ööd askeldasin Photoshopis sünnipäevakutsete kallal ja loodetavasti saan nad kuidagi ka vanaemadele-vanaisadele edastatud ja lapsel tuleb mõnus, MEELDEJÄÄV (indeed) sünnipäev koos sugulastega, kes teda väga tihti ei näe ja ka nendega, kes veel ÜLDSE pole näinud. :)

11-kuu täitumise puhul saan ära mainida ka selle, et eile õhtul tegi Annabel oma ESIMESED PAAR SAMMU! Oeh, ma reaalselt seda nähes hõiskasin rõõmust ja õnnest ja rõõmupisarad tahtsid silma tikkuda. Nii õnnelikuks tegi selle nägemine ja muidugi tema enda meel ja näoilme olid ka sama õnnelikud. :D

Kui ta käed lauanajalt lahti lasi, et minu poole tulla ja siis hetkeks käed lahti seisma jäi, hakkas ta muidugi ise ka rõõmust ülemeelikult kilkama. Siis astus ühe sammu ja pidi peaaegu naerukrampidest pikali kukkuma, aga suutis tasakaalu leida ja end uuesti sirgeks ajada ja veel teisegi sammu minu poole teha. Kolmanda sammu tegi pooliku, hakkas taas tasakaalu kaotama ja sel hetkel püüdsin ma ta kinni ja kallistasin kõvasti-kõvasti, tegin miljon musi ja miljard paid ja rõõmustasin koos temaga tema uue saavutuse üle. :’)
IMG_0631-1

Kuna mind väga huvitab, kuidas teised sama vanad lapsed söövad või milline nende menüü on, siis mõtlesin sellega seoses kirja panna ka Annabeli menüü. Mul ei ole tegelikult vähimatki aimu, kas ma annan talle õigetes kogustes süüa, aga kuna laps näljast justkui ei nuta, kaalu tasapisi juurde tuleb, meeleolu on hea, olemine reibas, siis vast väga hullusti midagi ikka ei ole. Läbi häda elab ära.

Varahommik (umbes kell 7-9): rinnapiim, sest ilmselgelt ei viitsi ma veel tõusta. :D
Hommik (kell 10): 100-150g putru (hetkel tegelikut Organix puuviljamüsli, mida valmistan RPA-ga). Kogus oleneb siis sellest, kas see varahommik oli kell 7 või kell 9 ehk siis kui suur vahe kahe toidukorra vahele jääb. Joogiks vesi.
Enne lõunaund, lõunaoode (kell 12): rinnapiim.
Lõuna (kell 14-15): lihaga püree või liha + juurviljad näputoiduna ja umbes 150g. Joogiks vesi.
Enne õhtuund, õhtuoode (kell 17): It’s snack time! Peotäis kamapalle/riisikooke/maisipulki. Mõnikord joogiks vesi, mõnikord rinnapiim.
Õhtusöök? Igatahes kella 20-ne söömaaeg enne magamaminekut: puuviljad kas siis püreestatult või näputoiduna, umbes 150g.

Ehk siis kokkuvõtvalt on tal päevas:
toidukordi 5-6x, millest rinnapiim 2-3x,
lisatoit 3x, millest 1x puder, 1x lihatoit, 1x puuviljad + krõbuskid.

Kaalu tuleb sellise süsteemiga ühes kuus juurde umbes nii 500g.

Milline näeb teie laste päevamenüü välja ja kui vanad lapsed on?

PUSA: TUTTA / PÜKSID: SEPPÄLÄ / SOKID, MÜTS: LINDEX
IMG_0612-1cccIMG_0622-1-3

10 kommentaari

  1. Merlin ütleb:

    Kas sa talle , sellist oma sööki pole andnud veel , kartulit kastme ja näiteks nende pallidega mis sa just tegid , või riisi , või tatraputru ?

    1. Katre ütleb:

      Siiani eriti ei ole jah ja on üsnagi palju nö purgitoidul olnud. Nüüd aga tasapisi teen siin küll ümberkorraldusi ja hakkan teda õige toidu peale harjutama ehk siis talle sama sööki pakkuma, mida siis endalegi teen.
      Pudru asemel on tegelikult tal praegu Organix hommikumüsli, aga kui see otsa saab, siis tahaks hakata nö PÄRIS putru hommikuti tegema. :)

  2. J ütleb:

    Kus peo maha pead?

    1. Katre ütleb:

      Viljandi tundus kõige mõistlikum valik, sest meil on palju kergem temaga sinna trippida, kui kõiki sealt siia saada. :)

  3. Kärdu ütleb:

    Kummalisel kombel on söömise ajad samad ja rpa andmised samad, ainuke vahe on selles, et olen oma lapsele nüüd paar-kolm kuud juba sama toitu andnud, mida isegi söön. Kuid olen ka püreesid igaksjuhuks ostnud, kui söön midagi sellist, mida väga talle ei taha anda või söögi tegemisega ei jõua õigeks ajaks valmis. :D
    Putrusid olen ka andnud vahetevahel, hommikuti ja õhtuti. Ja väike vahe on ka selles, et enne ööd olen lapsele ikka rpa’d andnud, kartuses, et äkki ärkab liiga vara :D

    Laps muidu sai augusti algul aastaseks :)

  4. H ütleb:

    minu kaks nädalat noorem laps sööb lisatoitu umbes sama palju, ainult hommikune puder jääb sageli vahele, sest kõht alles piima täis ja esimene uni tuleb enne peale, siis saab õhtul head-ööd putru, aga rinnapiima saab tunduvalt rohkem, päev+öö kokku ma arvan nt 7 korda (neist 1-2 öösel). lõunasöögiks, kui võimalik, siis valmistan enda toitu ilma soolata, kui ei õnnestu, siis purgisööki.
    juurde võtab 400-500g kuus.

  5. :) ütleb:

    Mu kaks nädalat noorema poisi söögiplaan on üsna samasugune:
    (kellaajad varieeruvad aeg-ajalt) 8.00 on hommikupuder (riisi-, kaera-, maisi-, 4-viljapuder), 12.30 juurviljad lihaga, 15.00 näputoiduvoor (puuviljad, kamapallid, mõnglid, leivatükid jne) ja 18.30 on puder (sama, mis hommikul või mõni beebipuder). Joogiks pakun vett, peale sööki saab juurde ka RP (va hommikul). Hommikusöögi ja lõunasöögi vahel saab tavaliselt ka korra RP.
    Nendest minisünnipäevade pidamisest ei ole ma üldse aru saanud- nagu miks neid vaja pidada on. Aga noh, ma pole ka mingi ninnunännutaja :D ilmselt minusugune ei peagi sellest aru saama :P

  6. perit ütleb:

    Sa võiksid palun natuke suhetest kirjutada. Kui see muidugi palju palutud pole. Lihtsalt mul endal ka 8 kuune laps ja mees soomes ning kuidagi väga jama on. Seega tahaks teada kuidas teil läheb? Loodetavasti ikka kenasti. Mul lihtsalt suur hirm see et mees jääb lapse arengust palju ilma. Samuti on seksuaalelu väga väga kesiseks jäänud. Kui tuleb siis ikka väsinud jne. Kuidas teil toimib see kaugsuhe või kolite varsti.kokku? Vabandused kui liiga isiklik ja siis lihtsalt ignoreeri kommentaari eks:) jõudu jaksu ja palju edu sulle!
    j

    1. Katre ütleb:

      Vahel on raske tõesti, sest kui üle pika aja näha, on raske kohaneda üksteise olemasoluga. Ühtlasi tavaliselt selleks ajaks kui Keio tuleb, sätin ma endal igasugused arstiajad ja muud tähtsad käimised, kus ilma Annabelita käia ja siis ongi vahel, et Keio tuleb koju ja mul siia ja sinna hoopis asja. Samuti on tal ka kord kuus Eestis käies siin oma asju ja käimisi ja suhtele see kindlasti hästi just ei mõju.
      Plaanime vist kokku ikka kolida, sest noh niimoodi pole nagu mõtet, aga samas pean tunnistama, et peast on läbi käinud ka mõte, et tahaks siia jääda ja tean, et siia peaksin üksi jääma, sest Keiole meeldib Soomes rohkem.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga