Hobifotograafia | igapäev

Dinner at Chedi

15. august 2014

Kuna mul sünnipäevaks midagi planeeritud ei olnud, kingitusi ei osanud tahta ja olin parajasti Tallinnas nii, et siinsed sõbrannad tööl või reisul, siis oli sünnipäev tagasihoidlik ja viisakas. Keiolt sain kingiks lilled ja epilaatori, sest no muud vajalikku ma tõesti ei osanud välja mõelda. Päev otsa aga kodus ei tahtnud ikkagi istuda või kodus süüa teha ja seepärast otsustasime, et läheks kuskile fäänsisse restorani midagi head sööma.

Olen öelnud, et suurt söögitegijat minust köögis ei ole ja enamjaolt teen samu lihtsaid toite over and over again. Tavaliselt sellised, kes kodus väga ei vaarita, käivad lihtsalt rohkem väljas söömas, aga minu puhul on nõnda, et ma ei käi väga seal ka. Harva igatahes. Või siis okei, mäkis, aga see pole just eriline sööming. :D Ühesõnaga pole ma söömisega vist üldse väga sina peal ja pole seda eriti kunagi olnud.

Uurisin paar päeva enne sünnipäeva Tallinna söögikohtade nimekirja ja silme eest võttis nii kirjuks, et ma ei osanudki midagi välja valida, kuhu võiks minna, et saaks kindel olla, et ma ei pettu fäänside toitude maitses – pirtsutaja nagu ma olen. :D Mina valisin esialgu välja sellised kohad nagu Lusikas, Lucca, Elevant jm. Keiole aga need nimed ei meeldinud ja eile hommikul leidis tema sellise koha nagu Chedi ja ütles “Vot sinna lähme!” Reserveerisime kella kuueks laua ja plaan oligi paigas.

Samas ega reserveeringust eriti tolku ei olnud, sest me jõudsime kohale varem ja saime endale nagunii ise koha valida. Saal oli üsna tühjavõitu. Annabel oli ka kaasas ja talle toodi siis lastetool, meile anti menüüd ja asusime toitu valima. Annabelile palusin ehk on võimalik juurvilja või puuviljaviile tuua. Esialgu teenindaja hakkas menüüst taimetoitlaste sööke pakkuma ja ütles, et ega neil neid juurvilju niisama väga ei olegi. Pealegi kuna tegu aasia köögiga, siis tomatit, paprikat, kurki ei leidu. Siiski kuskilt need välja võluti ja Annabelile ikka lauda toodi. Ja pärast selle taldrikutäie juurviljade eest raha ka ei küsitud. Tea, kas unustati või lihtsalt tehtigi väike kõrvalevaade pisikese piiga pärast. :D

Mina valisin endale söögiks Pi Pa pardi ja Keio võttis grillitud pardi vürtsika kastmega. Mina olin oma pardiga ülirahul. Ma polnd enne elusees pardiliha söönud ja see oli küll väga ilus algus sellele asjale. Teiste jutust olen aru saanud, et pardinahk peaks hea krõmpsuv olema ja seda ta tõesti oli. Hea ja krõbe. Liha oli maitsev ja miski magus kaste selle kõrval tegi asja veelgi paremaks. Tõeline nauding. Keio ülehindas oma vürtsitaluvuse taset ja tema jaoks oli tema part natuke liiga vürtsikas, aga mitte sugugi kohutavalt halb. Lihtsalt riis soja kastmega läks natuke paremini alla. :D

Magustoiduks valisin endale šokolaasisuflee vaniljejäätisega ja kuna Keio eriline magusaarmastaja ei ole, siis talle valisin passioniparfee. Taaskord olin mina kui seitsmendas taevas kui enda sufleed mekkisin, sest see oli võrratu! Mõnus soe, pehme, magus nagu šokolaad olema peabki ja vaniljejäätis oli täpselt sobiv kontrast sinna kõrvale. Jah, mulle šokolaadimagusad asjad maitsevad. Keio avastas, et ta pole iialgi passionigi proovinud ja oli sellest vaimustuses. Tema sõnutsi leidis ta endale uue lemmik puuvilja. :D Tema magustoit meeldis tallegi väga ja oli just täpselt tema teetassike.

Ühesõnaga jäime me väga rahule sealsete söökidega ja sööminguga. Tea, kas oli arukas nii hea algus restoranis söömisele teha? Nüüd järgmine kord kui kuskile peenemasse kohta minna, oskan juba võrdluse ette tuua ja rohkem pirtsutada, kui miskit ei meeldi. :D

Aga et mu sünnipäev päris nii nukker ei oleks, siis täna läheme me vist Lõuna-Eestisse tagasi ehk et täna peame mu sünnipäeva vist Viljandis ja homme Tartus. Eks näis, kuidas sellega. Teil aga soovitan kindlasti Chedi-sse sööma minna. :)

IMG_0401-1IMG_0404-1IMG_0416-1IMG_0483-1IMG_0452-1IMG_0472-1IMG_0470-1IMG_0479-1IMG_0480-1

14 kommentaari

  1. Svea ütleb:

    Kui ma seal käisin söömas, siis ma tellisin täpselt samad söögid, mis sina :D magustoit on siiani parim, mis ma üldse kuskil söönud olen. :D

    Elevant on SUPER koht, kindlasti käige seal ka ära :)

    1. Katre ütleb:

      Mulle tegelt eriti riis ei maitse, seepärast jätsin ise ka alguses Elevandi natuke välja valikust. Chedis sõi Keio minu riisi ka ära, ma nosisin ainult parti pmts. :D

  2. :) ütleb:

    Mul tekkis hoopis küsimus,mida Annukas kodus siis sööb,kui sa ise ei tee eriti. Eks praegu ole veel lihtne püreetoiduga,aga laps kasvab ju ja vajab tasakaalukat toidulauda :) siis ema võileivad ja kiirtoit väga ei aita enam vast.

    1. Katre ütleb:

      Eks ma talle üritan ikka vaaritama hakata ja ehk siis saab kodus ka rohkem süüa tehtud, kui ma meile kahele teen. Enamjaolt olen ju üksi ja ei hakka endale mingit mitmetunnist liha ahjus küpsetama näiteks. Ikka teen midagi lihtsat ja mõttetut, et lihtsalt söönuks saaks. :D

  3. T. ütleb:

    Võid ju hakata mingeid ühepajatoite tegema ja harjutama, lapsele kasulikud ja pole ulmeliselt rasked ka. Alati ei peagi ju ahjuliha tegema ega üldse liha toidu sisse panema :).

  4. Kristina ütleb:

    Ma luban endale, et lähen ka Chedi sööma. Tänud. :) Annabelli taldriku pilt on nii armas, ta nunnu väike käsi juba haarab millegi järgi.

    1. Katre ütleb:

      Tema taldrikut ei saanud rahulikult pildistada jah, kohe käsi haaras. :D

  5. Tiina ütleb:

    Kas need pildid on tehtud selle pisema kaameraga? :)

    1. Katre ütleb:

      Poolenisti. Toidupildid on. :D

  6. K ütleb:

    ma pole ainult sellest loogikast aru saanud, et kui minna sellise pisikese lapsega kuhugi sööma, eeldatakse, et kohe köögis hakitakse neile juurikaid närimiseks. tegelikult see pole ühti nii odav lõbu kui iga teine sama sooviga tuleb. okei, vahel tõesti, tuleb ette, aga tegelikult pole raske lapsele mingi purk või tuubis olev puuviljapüree kaasa haarata. kõige selle juures on väga inetu teha imelikke nägusid või pirtsutada, et tükid liiga väikesed või suured või pole nii nagu preilile vaja (viimane ei käi konkreetselt su praeguse jutu kohta), aga lihtsalt… pidin selle kirja panema :D ei midagi personaalset ;)

    1. Kristina ütleb:

      Järeldan, et oled ihne restoranipidaja :D. Nagu tegelt nalja teed või? Weird human.
      Midagi positiivset oskad ka öelda?

      1. K ütleb:

        ei, ma pole ihne restoranipidaja ja ma ei tahtnud sellega hetkel kedagi konkreetset solvata, aga olen olnud teenindaja tõesti juba 12 aastat. seda olukorda on mitu korda ette tulnud ja need vihased pilgud pööritavate silmadega “mismõttes te ei saa tuua vä? mis kuradi köök see selline on?” ajavad lõpuks tõesti närvi.

        1. Katre ütleb:

          Aa ei ma nägusid ei teinud, aga kui Annile poleks midagi leidunud, siis oleks seis üsna nadi olnud küll ja pikalt istuda poleks õnnestunud. :D

    2. Katre ütleb:

      Jaa, ma olen sinuga nõus. Tavaliselt ongi mul Annule ikka ka midagi kaasas, püree või tema snäkid, sest ei saa ju eeldada, et talle kuskilt menüüst midagi leidub või köögist, aga seekord.. maitea.. olin oma sünnipäeval ise ka pea laiali otsas ja üldse ei mõelnud sellele, et talle midagi kaasa võtta. :D

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga