beebiblogi | igapäev

Oma keel võõral maal?

30. aprill 2014

Alates hetkest mil ma jäin rasedaks kuni siiani välja mõistan ma üha enam, et olen asju näinud alati ainult ühest küljest. Enda egoistlikust vaatenurgast. Alustades sellest, et mind kunagi häirisid ka poodides röökivad lapsed, avalik imetamine ja kasvatamatud jõmpsikad. Noh, kõik selline, millega ma kunagi ise kokku puutunud ei olnud. Nüüd on ilmselgelt teisiti ja mõistan siit poolt vaadates seda lapsevanema maailma teisiti.

Jõuangi selleni, et hiljuti tegin ma järjekordse sarnase avastuse, et olen alati millelegi imelikult vaadanud, ent nüüd ise talitaks samamoodi. Nimelt kui ma Soomes olin ja sealses keskkonnas, hakkasin ma ühel õhtul mõtlema Annabeli tuleviku peale. Hetkel pole ta ju ühegi lasteaia nimekirjas, aga üsna tõenäoliselt tuleks ta millalgi lasteaeda ikkagi panna. Aga me siin ju poole kohaga plaanime vist Soome kolida, seega.. mis saab?

“Kuule, kui aus olla, siis ma küll ei taha, et Annabelist soomlane kasvaks,” ütlesin ma ühel õhtul muretsevalt Keiole. Ta nõustus ja noogutas kaasa, et temagi ei taha. “Aga.. me peame ta ühel hetkel ju lasteaeda panema. Ma ei taha teda soome lasteaeda panna. Soomes peaks ju olema Eesti koolid? Eesti lasteaed? Anything? Ma tahan, et Annabel oleks ikka eestlaste keskel,” kurtsin ma aina edasi kuni taipasin, et täpselt sama teema on ju siin Eestis venelastega.

Noh, mingi aeg ei saanud ma aru, milleks peavad olema Eestis vene koolid ja vene lasteaiad. Kui tahavad Eestis elada, mingu Eesti õppeasutustesse ja õppigu ikka eesti keelt. Miks nad peavad oma vene jama peale suruma? Asi polegi selles, et mul venelaste vastu tegelikult midagi oleks, aga mulle ei meeldi see, et nad ei taha eesti keelt õppida ega osata. (Jah, tean et on normaalseid ja toredaid venelasi ka, seega ei kehti see kõigi kohta.) Kõik on nii mugavaks tehtud. Käivad oma vene asutustes ja räägivad vene keelt, loevad vene lehti jne. Jällegi, ega mul selle vastu ka midagi otseselt pole, palun väga ja miks mitte, aga võiks ju ikka TAHTA eesti keelt ka õppida ja rääkida. Minu arust on see natukene idiootne, kui vanem vene daam kukub mind vene keeles läbi sõimama selle eest, et mina vene keelt ei oska kui hoopis tema võiks paari sõna eesti keeles osata. Austan väga neid venelasi, kes eesti keelt rääkida üritavad ja mind ei häiri, kui nad seda vigaselt teevad. Peaasi, et üritavad.

Aga nagu ma eelnevalt rääkisin, siis soomlastele tekitan mina ühel hetkel vist täpselt samasuguse olustiku. Olen eestlane, räägin eesti keelt ja tahan oma lapse panna eesti keelsesse lasteaeda (või rühma) ja eesti kooli. Aga mul on vähemalt enda õigustuseks soov Soome keelt kõneleda. Kui ma Soomes käiksin juuksuris või poes või pangas, pursiksin ma ikka Soome keeles rääkida ja tahan väga selle ära õppida. Ma ei taha Soomes elada ja ei otsi, et saaks seal võimalikult palju eesti keelt suhelda. Soome keele oskus tuleks kasuks nii või naa, kui kunagi siia tagasi peaksime tulema.

Teiseks õigustaks ma end sellega, et kui me ka Soomes elama hakkame, siis mulle jääks ikka naiivne soov kunagi siia, kodumaale, tagasi tulla. Pealegi nagunii plaaniks siin mitu korda aastas ikka käia ja seetõttu võiks ju Annabel ka ikka maast madalast teada, et ta eestlane on ja eesti keelt osata. Noh, et vanavanematega suhelda ja üleüldse.

Muidugi võibki äkki hoopis selline variant ka hästi toimida, et kodus räägime eesti keeles ja lasteaias ongi hea koht tal soome keelt õppida? Et tuleks varakult juba kakskeelne laps siis. Talle ka kasulik. Aga samas äkki tal läheksid hoopis need keeled siis sassi? Üldsegi, soome lasteaia koha pealt võin ma veel justkui möönduse teha, aga kooli koha pealt mõtlen ikka, et tahaks et ta ikka eesti koolis oleks. Samas võib-olla me tuleme tema kooliminemise ajaks siia tagasi? Aah.

Ühesõnaga, ma ei tea kuidas need Eesti ja Soome asjad täpselt käivad ja ma ei oska kahjuks tulevikku ennustada, aga kogu see Soome kolimise teema ja sellele mõtlemine tekitab päris paraja portsu muremõtteid, sest selliseid otsuseid tuleks natuke pikemalt ette planeerida.

Lugejate hulgas on kindlasti Soomes (ja mujal välismaal) elavaid peresid. Kuidas teie mõtted on ja kuidas teie selle olukorra lahendanud olete või planeerite lahendada? Kas panete lapse meeleldi võõrkeelsesse lasteaeda või mis keeles temaga siis räägite ja mida ikka õpetate? Jagage oma kogemusi, olge head. Kes kommenteerida ei söanda, siis võite oma loost kirjutada mulle ka meilile. :)

IMG_7762-1

24 kommentaari

  1. Britt ütleb:

    No meil on kodus kolm keelt. Mina räägin Eileeniga eesti keeles, Bruno prantsuse ja omavahel inglise. Paras pudru ja kapsad, kas pole.
    Kui me lasteaeda mineku ajaks ( no siin küll pole lasteaeda vaid “kool” algab 3 aastaselt) veel siin elame, siis pole isegi valikut, nagunii läheb prantsusekeelsesse. Kui me aga Soomes elaksime, siis ma tõenäoliselt paneksin ta ikkagi ka soomekeelsesse lasteaeda. Miks? Sest kodus räägite te ju mõlemad nagunii temaga eesti keeles. Kui ta ka eesti keelsesse lasteaeda panna, siis jääb tal soome keel ju täiesti omandamata.

    Lapsed õpivad väga kiirelt ja võimalust lapsele veel üks keel õpetada, tuleks kindlasti ära kasutada. Alguses ehk ajab tõesti natukene sassi, aga see peaks siiski mööduv nähtus olema.

    Nii palju kui ma olen lugenud mitmekeelsete laste kohta ( konkreetselt küll laste kohta, kes siis sünnist saati kahte või enamat keelt kuulevad igapäevaselt), siis nad hakkavad suurem osa ajast teistest lastest veidi hiljem rääkima, ent kõiki keeli korralikult. Ehk siis ilma pudikeeleta ja puhtamalt.

    Seega ma arvan, et ehk võib ka Annabelil sama juhtuda. Et mõneks ajaks muutub veidi vaiksemaks ja seedib asja ja siis täie rauaga.

    See on minu väike mõttekäik ainult muidugi :)

  2. Bellemoore ütleb:

    Sügisel saab aasta kui olen lastega Soomes elanud. Kodus on eesti keel, mujal räägivad soome keelt. Mina ei näe pointi lapsi panna nö eesti kooli vms kuna eestlasi on Soomes nagu nii palju. Tüdruk käib viimast kuud lasteaias, temal küll ei ole ühtegi eestlast rühmas aga poiss käib mul eelkoolis ja tal on mitu eestlast seal. Lisaks kõrval tänaval asuvas koolis on palju eestlasi, kellele toimub 1 x nädalas kooli poolt eesti keele õpe. Ja me elame väikses kohas Vantaa ligidal, usun, et kui elaks veel Vantaal või Helsinkis (ühesõnga suuremas linnas) oleks see eestlaste mass veel suurem.

    1. Katre ütleb:

      Eestlasi on seal tõesti piisavalt. Espoos ka ikka iga päev väljas käies kuulsid eesti keelt ja nägid eestlasi. :D
      Kipun ka tasapisi ikka mõtlema, et kasulikum ikka sellise variandi puhul soome keelsesse lasteaeda panna. Algus oleks raskem, aga hiljem lapsel hea, kui oskab kahte keelt ja mõlemat hästi. :)

  3. Bellemoore ütleb:

    Ja lapsed tõesti õpivad kiiresti keele ära, näen seda enda laste pealtki..

  4. pixiebean ütleb:

    Juhul, kui Sul on soovi küsida mõni konkreetsem selleteemaline küsimus, siis palun kirjuta mulle. Mu abikaasa on keeleteadlane, kes uurib mitmekeelseid väikeste lastega perekondi ning nende keelepoliitikat, kirjutas oma diplomitöö laste keelevalikutest, ehk et saan küsida nö. eksperdilt. Meie poeg kasvab praegu Eestis, mina räägin temaga eesti keeles, abikaasa räägib temaga iiri keeles ja omavahel me suhtleme inglise keeles. Juhul kui jääme Eestisse, siis tugevdame tema iirikeelset keskkonda, kui ei jää, siis tugevdame eesti keele osakaalu.

    Kui Sul on kodus tugev eestikeelne keskkond, siis Su laps ei aja keeli sassi (õppimise faasis võib seda siiski juhtuda, nt juhul kui lapsel puudub teadmine konkreetsest sõnast ühes keeles, kuid omab samasuguse tähendusega sõna teises keeles, siis talle tundub lihtsam kasutada sõna, mida ta teab).

    Vene lapsed lähevad praegusel ajal juba enamasti eestikeelsetesse lasteaedadesse ning nende vene keele oskus sellest küll ei vähene, pigem omandavad nad eesti keele paremal tasemel, kui koolid suudaks neile eal õpetades pakkuda.

  5. Bellemoore ütleb:

    Ja mina kes ma ei osanud siia kolides praktiliselt üldse keelt siis ka minule on see külge hakanud väga edukalt, hetkel küll erilisi pikkasid lauseid ei lausu aga saan hakkama. Ei ole kordagi kasutanud inglise keelt lasteaias ega koolis personaaliga suhtlemisel ja seda ka mujal.. ;)
    Kodus lahendan suuremaga nagu nii eesti keelseid töövihikuid ning paar korda nädalas teeme soome keele õppimiseks töövihikuid, vaatame raamatuid.
    Lisaks õpin ise igapäevaselt soome keelt kui lapsed lasteaias, koolis on.

    Ning alati on võimalik minna ka eraldi keele õppekursusele :)

  6. Diana ütleb:

    Meil on üldse keeruline olukord. Mina ise olen eesti-vene perest, mees portugallane , elame Portugalis , omavahel räägime inglise keeles. Tütar elab siis neljakeelses keskkonnas. Mõnikord mõtlen, et mis tal peas toimub kui erinevad inimesed räägivad erinevates keeltes, kas ta üldse saab aru, et need on erinevad keeled? Eriti kui ühel sõnal on erinevad tähendused erinevates keeltes. Lihtne näide. Portugali keeles isa on “pai”. Kas tal jookseb juhe kokku , kui ma ütlen :” tee issile pai”?;) nüüd kui ta varsti saab aastaseks, esimesed sõnad hakkavad tulema ja ma olen natukene kurb, sest need on portugali keeles. Ok, emme ta ütleb ka ja mõnikord mama, aga keerulisemad sõnad on ikkagi portugali keeles.
    Kodus meil on eesti ja vene raamatud, multikad, laulud, Skype’i teel suhtleme hästi palju minu perega, regulaarselt käime Eestis. Hetkel on lahtine kus me lõpuks elame, seepärast tütar on Eestis lasteaia järjekorras.
    Suhtlesin mitmekeelse keskkonna teemal ka arstiga, ta ütles küll, et laps hakkab hiljem rääkima, aga kui hakkab, siis kohe mitu keelt. Peamine reegel on see, et ema räägiks ühes keeles ja isa teises ja jääks sellele kindlaks. Mitte nii, et mina hakkan äkkitsi temaga portugali keeles rääkima (mida ma nagunii ei suudaks:)), siis tekib tal peas tõrge .

  7. Meie räägime kodus eesti keeles. Laps on nüüd kakskeelne. Ka mina ei tahaks lapsi panna eesti keelsesse kooli Soomes, sest minuarust see, et ma välisriigis elan, tähendabki seda, et harjun teise riigi kultuuri ja keskkonnaga. Teie plussiks on sul mees eestlane ning teil on ju lihtne kodus eesti keelt rääkida. Ma ei muretseks selle pärast nii väga.

  8. Stifferly ütleb:

    Mina olen ise eestis elanud väiksest peale kuni 10 aastaseks saaka sel järel kolisin soome elama sain soome, ja rootsi keele selgeks nüüd räägin kolme keelt ja olen sellel väga tänulik et vanemad otsustasid mind soome kaasa viia ja seal kooli panna. Tänu sellele on uksed igale poole avatud et nii palju keeli oskan rääkida. Muidugi kui teie suhtlete lapsega kodus eesti keeles ja laste aias suhtleb laps soome keeles siis saab üsna ruttu lapsele selgeks et kodus räägitakse eesti keelt ja väljas poolt kodu soome keelt. Aga see muidu iga ühe enda arvamus. Eestis panevad ka väga paljud inimesed enda lapsed vene lasteaeda et keel selgeks saata. Muidugi olen ka kokku sattunud juhtudega kus laps räägib koguaeg venekeeles aga ema räägib eesti keeles vastu aga kui ema ikka nats kurjemat häält teeb ja ütleb et kodus räägime eesti keelt ja laste aias vene keelt siis laps saab aru. Samuti õpivad ju väiksed lapsed kiiremini keele selgeks :)

  9. Johanna ütleb:

    Olen elanud Soomes üle 3 aasta, tütar saab kohe-kohe aastaseks ning on siin sündinud. Õppisin ise soomekeele suhteliset ruttu ära ning sellega probleemi pole, kodune keel on meil siiski eestikeel ning seda ma kodus plaaningi rääkima jääda. Lapse plaanin panna lasteaeda ehk 1,5 aasta pärast, kuid kindlasti panen ta Soome lasteaeda, ehk sellepärast, et mul ei ole plaanis siit tagasi kolida ja ka seepärast, et laps on siin sündinud ja kasvab siin. Keel suus on ikka oluliselt kergem hakkama saada ning usun, et kergem on panna algusest peale laps Soome lasteaeda, nii on koolis kergem ja ei pea teda poole lasteaia teekonna pealt solgutama hakkama uue keelega, kui siis peaks tahtmine tulema. Selleks, et ta oma emakeelt ei unustaks ma koju soomekeelt ei tassi.
    Helsinkis on ka tegelikult Eesti lasteaed, kus on Eesti kasvatajad,õpe,tegevus ning Eesti lapsed ning olen kuulnud,et õpivad seal natuke soomekeelt juurde. Plus koolid, mu väikevend oli 11 kui siia kolis ning kooli läks, alustas kohe Soome klassiga kuid kool pakkus ka nädalas paar tundi Eesti keelt, eestlasest õpetajaga, et emakeelt ja kirjapilti ei unustaks.

  10. Maarika ütleb:

    Minu meelest on lugu selline, et lapsed haaravad keeli lennult ja mida rohkem nad neid oskavad, seda suurem eelis neil elus on. Mina paneks just lapse soome keelsesse lasteaeda kuna kodus suhtlete ju nagunii emakeeles ja uue keele omandamine on ainult boonus.
    Minu 1,5 aastane laps kuuleb igapäevaselt lausa 5 keelt. Mina räägin eesti keelt, mehel teine emakeel ja omavahel suhtleme inglise keeles. Lisaks elame keskkonnas, kus on veel 2 täiesti erinevat riigikeelt, seega kokku 5. Muidugi muretsen ma iga päev, et kuidas mu laps rääkima hakkab ja kui suures segaduses ta olla võib aga samas kui ta suudab need keeled omandada siis see annab talle elus head eelised ja juba praegu oskab ta öelda sõnu 4 erinevas keeles. Niiet mina ei muretseks :)

  11. Lugeja ütleb:

    Mina Sinu asemesel paneks siiski koheselt ka lapse eestis järjekorda, kuna reaalselt Te pole ju veel minema kolinud, sellega jätaksid endale siiski tee lahti.. Kui oled küll 100% kindel minekus on teised lood, kuid seni kuni oled siin, eriti pealinnas võiksid seda teha.. Mine tea mis elu veel tuua võib:) Pealegi ei kohusta see Teid mitte kui millekski, kui aeg Teieni jõudnud, saate kohe ära öelda :)

    1. Katre ütleb:

      Ah, sellega see jamps, et me Viljandi linna kirjutatud jne. Kuna tlnas üürikas, siis ei taha siia nagu lampi kirjutada ja last üksi ka ei saa kirjutada. Plaanis pole küll last Viljandi lasteaeda panna, aga tlnas ei tea, kuhu teda paneks. Plaanime praegusest korterist nagunii millalgi ära kolida jnejne. Hunnik küsimusi ja teadmatust. :(

  12. Kati ütleb:

    Meie oleme oma perega Soomes. Laps on praegu kahe ja poolene ning räägib soravalt eesti keeles. Samuti oskab inglis keelseid sõnu ja soome keelseid. Kindlasti paneme ta Soome lasteaeda. Kui teil on plaanis kasvõi kooliajani jääda Soome, soovitan kindlasti Soome lasteaeda panna. Laps õpib mängleva kergusega keele ära ja tal endal sada korda lihtsam. Eesti keelt saab ta igasugustel muudel kohtumistel ja olengutel ka praktiseerida.

    Eelkõige oleks Soome keelne lasteaed ikkagi jah, lapse enda seisukohast parem ja muretum. Hiljem on seda keelt üha raskem ja raskem selgeks saada.

  13. Helina ütleb:

    Meie kolisime Soome,kui tütar oli 3 aastane, läks Soome lasteaeda,nüüdseks käib Soome koolis esimeses klassis, kodus räägin eestikeelt. Kõik super ! Koolides on nii,et kui teatud arv eestlasi,siis tulevad eestikeele tunnid eestlastele. Mina olen väga rahul ja ei näe pointi miks panna lapse Eesti kooli,elades Soomes, minuarvates teeks see ainult kahju.
    Päikest :)

  14. Aili ütleb:

    Kogemust ei ole jagada, küll aga olen näinud mitut pere, kus kõneldakse kahes eri keeles lapsega. Laps hakkab veidi hiljem rääkima, aga see eest mõistab kõnelda kahes keeles juba varakult.
    Tean, et inglise keele oskus ei ole tänapäeval mingi eriline näitaja, aga ka minu ema pani mind inglise keele tundi juba väga varakult (vist 3-aastaselt) ning tunnen end seda keelt rääkides väga koduselt. Sama tahaksin teha ka oma pojaga, sest just selles vanuses ongi (naised saunas räägivad) kõige parem hakata lapsele teist keelt õpetama.
    Kui mingi imeläbi peaksime Eestist ära kolima lähiaastatel, siis vast ikka paneksin ta kohalikku lasteaeda, just seepärast, et kodune keel on ikkagi eesti keel.

  15. Klaire ütleb:

    Ma keelte kohta ei oska kommenteerida aga mina mõtleksin ka ehk tõsisemalt selle peale, mis siis saab kui jääte siiski Eestisse Annabeli lasteaiaealiseks saamiseni. Tallinnas on ju ikka megajärjekorrad lasteaedadesse. Kui ta hetkel veel lasteaianimekirjas ei ole, kuid jääte siiski veel mõneks ajaks Eestisse siis peaks mõtlema, kas saate mehe palgast elatud kuni asjad kindlamad on, kas peaksid äkki hetkel mingeid sääste koguma jne. Sest hetkel on Annabel juba nii “vana” et lasteaiakohaga olete veidi hiljaks jäänud, ma kardan…

  16. Kaisa ütleb:

    Lihtsalt mainin, et kui Annabel pole veel lasteaiakoha järjekorras, siis Tallinnasse on teil tulevikus väga raske ka seda kohta saada.
    Panin Elisabethi järjekorda, kui ta oli 1,5-nädalane ja sai koha 2,5-aastaselt sõime. Sõimerühm on kuni kolmeaastastele, õnneks saab seal edasi liikuda esimesse rühma, aga ikkagi.
    Mul üks sõbranna, kel olid samad mõtted kui sinul ning ta kusjuures elabki praegu perega Norras, pani lapse siin järjekorda ja maksis hiljem kohatasu. Seni kuni nad olid otsustanud paikseks jääda Norras, vähemalt oli mingi varuvariant olemas.
    Ei targuta, ausalt, soovitan vaid asjade üle radikaalsemalt mõelda :)
    Kuidas Viljandis kohtade saamise ja jagumisega on?
    Eestlastes Soomes rääkides, siis minu õde pani oma lapse soomekeelsesse lasteaeda, laps kohanes hästi ja kiiresti. Kodus räägivad eesti keelt ning kõik on tipptopp :)

  17. Kätlin ütleb:

    Meie plaanime nüüd paariaasta pärast Norrasse kolida (kuna elukaaslane on ka enamusajast seal tööl)… Siis on laps täpselt sellises vanuses ka, et aeg lasteaeda minna. Aga paneksime samuti lapse norrakeelsesse lasteaeda ja eesti keelt räägiksime kodus. Lapsed on nagu magnetid ja nad saaks vajadusel ja võimalusel mõlemad keeled selgeks.

  18. Tuleb kasuks ütleb:

    Meil viieaastane, kes on pärit eesti perest. Sai elatud Soomes- käis soome lasteaias, sai ilusasti hakkama. Nüüd tagasi eestis olles lasteaia kohtade nappuse tõttu pidi minema eesti lasteaias vene rühma (kus vene lapsed), kasvatajad räägivad küll eesti keelt ka, aga laps ise korjab lihtsalt nii lihtsalt keeli üles. Vahest kodus laulab vene keelseid laule, või tõlgib sõnu vene keelde ümber. Sama oli ka siis, kui oli soome rühmas.

    Väikesed lapsed on keelte omandamise osas väga avatud ning kohe kindlasti ei aja nad midagi sassi kodukeelega. Lapsele tuleb ainult kasuks, kui panna ta ikka vastava keelega rühma, kus parajasti elatakse. Kui plaan jääda lühiajaliselt, siis võib-olla tõesti lapse segadusse ajamise, või liigse stressi vältimiseks, pole see vajalik. Kuid juba ainuüksi poole aastaga omandab laps keele nii hästi, et ta saab kõik vajaliku tehtud :)

  19. Olen elanud Soomes (Espoos) 5 aastat. Lapsel saab sügisel lasteaias kaks aastat. Läks mõned kuud enne kolmeseks saamist lasteaeda, ei jaganud keelest ööd ei mütsi. Nüüd räägib kahes keeles vabalt, aga nii, et soomlastega soome keeles ja eestlastega suheldes lülitib kohe puhta eesti keele peale. Olen mänguväljakul täheldanud, et kui ta suhtleb soome lastega ja ühtäkki tuleb minult midagi küsima, vahetab keele kohe ümber kodukeelele. Harva mõnd asja palub täpsustada või vajab parandamist. Loeme igal õhtul unejutuks ainult eestikeelseid raamatuid, oleme soetanud vanad head lastesaated ja muusika on ka suurel määral kodumaine.:) Kõik läheb hästi, usu mind! :)

  20. stixx ütleb:

    Olen ise elanud Soomes 7 aastat ja Laps sündis siin. Ka meil on plaan ikka kunagi Eestisse naasta, aga praktikas pole see nii lihtne. Seega soovitan samuti sul laps soome lasteaeda panna, sest isegi kui lähete Eestisse tagasi, siis mõne lisa keele oskus ei tee kunagi paha ja kui tuleb välja, et nii kiiresti siit veel minema ei saa, siis lapsel on endal lihtsam siin kui ta soome keelt oskab.

  21. Eva ütleb:

    Meie oleme samuti Soomes, nüüd juba üheksandat aastat ja noorem (kaheksane) tütar on ka siin sündinud. Abikaasa on inglane, tema räägib lastega inglise keelt, mina muidugi eesti keelt ja lapsed on algusest peale olnud rootsikeelses haridussüsteemis. Nii et siis kolmkeelsed, pluss soome keel, mida nad räägivad nö “võõrkeelena”, aga siiski räägivad, sest naabrilastega mängides ja pikkukakkost vaadates on see ka külge jäänud. Kui mõnikord küsitakse, et miks just rootsikeelne, siis üks argument on just see, et soome keele saab soomes elades nii ehk naa selgeks, ja rootsikeelse haridusega on neil lihtsalt eelis.

  22. Kukeke ütleb:

    Tahtsin omaenda kogemusest ja väikeseks hoiatuseks ka siia kirjutada. Nimelt kolis meie pere Soome elama, kui olin ise 11 ja mu vend oli 6 aastane. Mina läksin kohe Soome kooli aga vend oli veel esimese aasta kodune. Aastad läksid ja kuigi käisime kõigil koolivaheaegadel Eestis, siis hakkas ikkagi kujunema välja nii, et kuna me kõik päevasel ajal (lapsed koolis ja vanemad tööl) rääkisime soome keeles, siis koju jõudes ei vahetanudki enam keelt ära. Se sai alguse meist, lastest ja mingi hetk hakkasid ka vanemad meile soome keeles vastu rääkima. Kui ma olin 16, siis ma rääkisin juba väga kehvasti eesti keelt ja minu vend ei rääkinud enam üldse. Täisealiseks saades tahtsin siiski Eestisse tagasi tulla ja siin ülikooli minna, aga see oli väga raske. Rääkisin kohutava aktsendiga ja grammatika oli täitsa metsas. Nüüdseks on kõik aastatega muidugi taastunud, aga minu vend elab siiani Soomes ja eesti keelt enam ei oska.
    Seega olge ettevaatlikud, et kodune keel ära ei kaoks! Ärge unustage ka Eesti pühi tähistamast jms. Loodan väga, et need kes seda plaanivad tulevikus tõesti siia ka tagasi tulevad. :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga