beebiblogi

Lapsega seonduvad asjad, millest ma midagi ei tea

19. märts 2014

Kui asi puudutab mu lapse tervist, siis ausalt öelda ma ei oskagi nagu millegi üle ise muret tunda. Eriti kui laps ise kogu aeg rõõmsatujuline on ja perearsti sõnul ka kõik justkui tip-top. Alati on arst igal visiidil rääkinud järgmistest arenguetappidest, et millal lisatoiduga alustada või millal ta pead peaks hoidma või osanud suunata, mida lapse tervise puhul jälgida. Olles selline roheline ema, siis ei oskagi ma kunagi ise midagi lisaks küsida, sest oletan, et arst ikka räägib kõik ära, mis vaja. Olen sirvinud ka beebiraamatuid ja alati arvanud, et baasteadmised on olemas. Siiski aga on erinevate teooriatega arste nii palju ja paratamatult teinekord midagi uut kuuldes muretsen, kas kõik on ikka hästi või õigesti. On nii mõndagi, mida minu arst ei ole rääkinud, ma ei ole siiani teadnud või millele osanud tähelepanu pöörata.

Näiteks ei teadnud ma mitte midagi sellest, kuidas või millal peaks hakkama lapse suud pesema, sest selle kohta polnud mulle midagi räägitud ja minu olemasolevates beebiraamatutes pole ka selle kohta mingit informatsiooni olnud. Seega ma põhimõtteliselt ei puhastanudki tema suud üldse umbes 4 kuud, kuni beebigruppi postitas keegi sellise lingi beebide suuhügieeni kohta. Seal öeldakse, et beebi suu puhastamisega tuleks alustada juba enne hammaste lõikumist, kuigi ma väga aru ei saa, miks. Pärast selle artikli lugemist ma igatahes näpuharja ära ostsingi ja tema suuhügieenile rohkem tähelepanu oskasin osutada ja kuigi Annabelil on juba 2 alumist hammast olemas, pole ma ikka nagu siiani nende pesemist rutiiniks muutnud, sest jällegi on nii palju eriarvamusi. Ühes kohas räägitakse, et seda peaks tegema peale IGAT söögikorda. Teises kohas, et seni kuni laps on ainult rinnapiima peal, ei ole seda tarvis teha – pigem ikka siis, kui püreed juba anda, sest siis sisaldab toit juba selliseid aineid, mis hammastele kinnituvad ja neid lõhkuma võivad hakata. Siis jälle üks väide, et peaks pesema hommikul/õhtul ja teine väide, et ikkagi ainult pärast püreega söötmist ja pärast imetamist näiteks mitte. Millal siis? Seega teengi seda senini lihtsalt siis, kui meelde tuleb ja üritan seda ikka vähemalt kord päevas teha.

Teise asjana lugesin ma oma beebigrupist hiljuti midagi lapse jalavoldikeste kohta. Ühesõnaga sain teada, et need peavad olema sümmeetrilised ehk siis mõlemal jalal täpselt samal joonel. Alustades pepu alt ja kuni põlvedeni välja. Kui ei ole samal joonel, siis võib lapsel olla puusadega midagi halvasti ja peaks neid kontrollida laskma. See muidugi ei ole 100% tõene väide, et alati nii on, aga voltide asümmeetria võib sellele viidata. Kontrollisin siis kohe Annabeli voldikesed ka üle ja no tal on need ikka täitsa metsa. Mitte üks voldike pole samal joonel teisel jalal olevaga. Peaks siis muretsema või mitte? Selle kohta saab inglise keeles lähemalt lugeta nt siit või siit.

Olen selle puusa asja pärast juba muretsenud tegelikult ka varem, kui JÄLLEGI beebigrupis räägiti sarnasest teemast ehk siis kas kõikidele beebidele on juba tehtud mingisugune 3.elukuu ultraheli. Say what? Kuulsin sellisest asjast esimest korda ja minu arst polnud sellest midagi rääkinud ega meid kuskile saatnud. Eelmisel arstivisiidil siis küsisingi “Kas me ultrahelisse puusasid ei peaks kontrollima minema?” mille peale arst natuke Annabeliga võimles ja vastas, et kuna jalad/puusaliiges ei naksu ja kõik on ilusti toonuses, siis üldiselt ultrahelisse ei saatmine pole vajalik. Pigem saadetakse neid, kellel naksub/on midagi näilisemalt paigast ja kõiki pole vajalik kontrollida, sest järjekorrad niigi pikad ja milleks niisama jooksutada. Hea küll, usaldan oma arsti, aga ikkagi on väike kahtluseussike sees, et aga kui ikka on midagi? Eriti veel nüüd, kui ma avastasin, et tal ju need voldikesed ka absoluutselt ikka ei klapi. Järgmine kord küsin siis sellega kohta ka igaks juhuks juurde.

Veel ei tea ma näiteks seda, kas tegelikult peaks poesmüüdavaid toasoojasid beebipüreesid eraldi natuke soojemaks soojendama kodus või võib otse purgist/tuubist anda? Siiani olen teinud nii ja naa. Annabelil iseenesest vahet ei ole, kas püree on toasoe või tibake jahedam. Ka ei saa ma aru, kuidas beebiputru valmistada. Mul on üks Ella’s Kitcheni hommikupuder, millel on kirjas, et rinnapiima või -asendajaga ehk beebi tavalise toiduga, mida ta üldiselt saab. Rinnapiimaga pudru valmistamine tundub võimatu. Nii suurtes kogustes iga päev piima pudru jaoks pumbata? Samas kas peaksin siis ostma mingisuguse RPA, mida ta eales varem saanud ei ole?

Vot nii lihtne ongi igasuguste erinevate juttude põhjal muretsema hakata, sest igaüks räägib erinevat juttu ja võta siis näpust, kuidas tegelikult olla võib või olema peaks. Mis on müüt ja mis ei ole. Neid asju kindlasti veel ja veel olnud, aga kõik kohe ei meenugi. On teil ka olnud mingisuguseid asju, millest ise ei teadnud ega keegi polnud varem rääkinud või olen mina liiga vähe eeltööd oma lapse tervise osas teinud?

body – Bamse by LindexIMG_6123c IMG_6116c IMG_6128c

25 kommentaari

  1. Merily ütleb:

    Seda voldikeste asja kontrollis meie arst igal visiidil. Ultrahelisse saatis ka, ütles, et tema saadabki kõik lapsed. Tüdrukud eriti kuna neil on suurem oht puusaliigeste düsplaasiaks.

    Püreesid andsin toasoojalt. Putrusid tegin veega.

    Hambaid hakkasime regulaarselt pesema 2 korda päevas umbes aastaselt. Oleks pidanud ehk varem, aga samamoodi, ei pidanud oluliseks seda. Praegu on peaaegu kõik hambad suus ja mingeid probleeme pole täheldanud. Varsti on plaan esimene arstivisiit ka ette võtta, nii tutvutamiseks.

    1. Katre ütleb:

      Mul on selline puder: http://lastetoit.ee/ella-s-kitchen-baby-food/ella-s-kitchen-porridges/ella-s-kitchen-okoloogiline-puder-hommikupuder-mango-ounaga-1-pakk.html ja kuna pole valmistamisõpetuses vett mainitud, siis ma nagu ei teagi. Veega tundub jube jama samas. Endale mulle küll veega valmistatud pudrud ei maitse absoluutselt. :/

      Ja mul arst ka igal visiidil kontrollib puusi, teeb puusaringe, aga voldikesi pole ma küll märkand, et ta uurinud oleks. :/

      1. elina1717 ütleb:

        “Märganud” on see sõna.

      2. Merily ütleb:

        Seda konkreetset putru ma pole andnud.. Neil teistel on tavaliselt piimapulber vms sees ja selle pärast saab veega teha.

      3. Diana ütleb:

        Minul oli samasugune puder, tegin seda rpa-ga. Aga see tüdrukule üldse ei maitsnud, sest tema pole ka rpad kunagi saanud. Teen talle putru, milles on juba rpa ja teen seda veega, siis sööb enam-vähem . Lemmik on tema nestle banaanimaitseline.

  2. Kati ütleb:

    Minu arust tuleb neid teadmisi lapse kohta iga päev aina juurde:D Täiesti võimatu on täielikult end ette valmistada…loe palju tahes neid igast raamatuid ja internetist artikleid jne jne jne.Ikka kuuled ja loed kuskilt jälle miskit uut, mida enne ei teadnud…aga selles osas olen nõus, et neid arvamusi ja soovitusi on nii erinevaid, et minul kui värskel emmel ajavad need küll pea nii saasi, et oooodake mis ma nüüd siis lõppudelõpuks tegema pean?!

    1. Katre ütleb:

      Ma tavaliselt võtan ikka kõik soovitused ja arvamused arvesse ja siis teen sellest niiöelda oma remixi enda sisetunde järgi.. ja samas eks niimoodi sünnibki järjekordne teistmoodi arvamus ja vaatenurk asjadele. :D
      Aga no sellised teaduslikumad tervise asjad, seal ei saa nagu enda vaatenurka väga luua, vaid ikka mõtled, kas on ikka kõik siis hästi või on minu arst natuke lohakat tööd teinud või kellegi teise arst paneb hoopis natuke üle. :D

      1. Kati ütleb:

        japs,sama siin:D

  3. Diana ütleb:

    Ja kui laps jääb haigeks, siis on tunne et ei tea üldse mitte midagi;(

    1. Katre ütleb:

      Mul oli selline tunne üleeile, kui Annabel nuttis. Kuna ta mul vähe nutab, siis ma väga pole tema lohutamisega tegelema pidanud ja üleeile ta lihtsalt röökis nii et hing kinni ja näost punane.. ja ma tundsin, et ma ei oska ka mitte midagi teha. Kallistasin ja kaisutasin ja tundsin end nii totakalt. :D
      Ei kujuta ettegi esimest haigust, prrr. Siis jälle loll nagu lauajalg ja hakka otsast peale uurima ja puurima, kuidas nina pumbata jne. :D

  4. Silja ütleb:

    Mina ka suu ammuli kuulasin algul seda juttu, et “kõik” saadetakse puusade UH-sse. Arst vaatas preili jalgu ja puusasid põhjalikumalt 4,5 kuu visiidil. Ning kõik oli korras. Ega need voldid nüüd päris sümmeetrilised peagi olema, aga nii enamvähem. Lisaks, mis oma arstilt teada sain, et tegelikult peaks UH-sse saatma lisaks puusanaksule ka siis, kui last püsti hoides ta ei pane korralikult mõlemat jalga täistallaga maha. Kui ka sellega on korras, siis pole kindlasti muretsemiseks põhjust :)

  5. Imbi ütleb:

    “Lapsega seosnevad asjad, millest ma midagi ei tea”

    See sõna peaks vist olema “seonduvad”.

    1. Katre ütleb:

      JAAH! Ma mõtlesin, et midagi on valesti :D

    2. E ütleb:

      tra mingi grammarnatzide selts käib siin kommenteerimas või?

  6. :) ütleb:

    Võimalik, et sa pole tähele pannud, kui arst lapse voldikesi vaatab. Arst paneb lapse kõhuli, viskab pilgu peale ja ongi kõik :D mingit pikka juurdlemist ja mõõtmist ei ole, kui kõik korras paistab olevat :) Mõni perearst saadab ka kõik lapsed neuroloogile, lihtsalt nii igaks juhuks. See kõik oleneb, kui kindlalt arst ennast tunneb selles vallas. Minu perearst pole ka kumbagi teinud, pole siiani selleks ka ise vajadust näinud (olen ka nende asjadega veidi kursis…). Putru hakkan ma ka veega tegema, mingit RPA-d ei hakka sellepärast küll ostma. Kui see ei kõlba beebile, siis võid osta ju tavalisi pudruhelbeid, neid kannatab kenasti ka ise veega süüa. Ma arvan, et kõigele ei jõuagi mõelda ja ei peagi.

  7. C ütleb:

    Meil oli pikk saaga puusade UH-ga, näiliselt kõik korras, ei naksunud ja ka voldid sümmeetrilised, aga ise küsisin UH-d, sealt siis selgus väike ebakorrapära ning tuli teha uus UH kuu aja pärast, tulemusi jääme nüüd siis ootama.
    Arst soovitas last võimalikult palju hoida kõhuli, kui laps nõus, ka uneajal kõhuli + veel siis puusaringid iga kord mähkmevahetuse ajal. Samas usun, et Annabelil kõik ok, kellel puusadega suurem probleem, siis naksub/loksub ka ja arst märkab voltide erinevust kindlasti :)

    1. Katre ütleb:

      Annabel ainult kõhuli ongi kogu aeg, magab ka nii. Tema puhul on häda teda selili hoida. :D Aga no loodan parimat ikka jah ja järgmisel visiidil pommitan ikkagi igaks juhuks jälle arsti oma küsimustega. :D
      Edu teile tulemustel!

  8. kiki ütleb:

    Sinu jaoks on veega puder imelik, aga tita pole ju enne teisi söönud ja tal pole mingit maitseharjumust nagu sul :). Tee ikka veega, RPA-d pole küll mõtet andma hakata, kui sul muidu piima jätkub ja seda vaja pole, ega see mingi eriliselt kasulik asi küll ei ole. Edu!

  9. M ütleb:

    Huvitav.huvitav.Meil arst just ütles,et see tavaline kontroll mida tehakse kõigile.Muretseda pole vaja,et tema arust ka kõik korras.AGA lihtsalt see selline tavakontroll.Ja kõik mu lastega tuttavad on samamoodi käinud.Naljakas,et arst seda vajalikuks ei pidanud :)

  10. Rutti ütleb:

    Mina teen poisile putru veega tavalistest kaera- või hirsihelvestest, pärast segan natuke piima juurde ja muidugi natukene puuviljapüreed peale, ise seda ei sööks, aga talle maitseb :)

  11. roosasidrun ütleb:

    Kas see pole enam sedasi, et kõik lapsed saadetakse kolmekuuselt ortopeedi ja neuroloogi juurde kontrolli? Need oskavad väänata ja vaadata selliselt, et teavad, kas on UH vaja või mitte. Minu arvates perearstid ei oska seda õiget momenti nii hästi tabada. Üleüldse olen ma tegelikult Lottega kõik eriarstid läbi käinud selle eesmärgiga, et iga sepp on ikka oma sulgede juures ja oskab kõige paremini öelda. Kui perearst oleks ideaalselt võimeline kontrollima puusi, närve, hambaid, silmi ja esimesi sõnu, siis ta ei oleks ju enam perearst vaid imeinimene :)

    Aga teadmatustest – ma ei andnud Lottele päris kaua üldse D-vitamiini, sest ei olnud sellest elus midagi kuulnud. Perearst küsis mingi kaheksandal või üheksandal kuul, et noh, D-vitamiini ikka võtate endiselt, jah? Mul oli umbes eeee, võtame mida?

  12. Kadri ütleb:

    Juhtusin täitsa juhuslikult su blogi lugema ja kuna ma õpin ise hambaarstiks, siis ma võin kinnitada, et see artikkel täitsa vastab tõele ja seal on vägagi asjalikke näpunäiteid. Soovitaks veel lugeda ka http://www.hambaarst.ee/artiklid/39260 :)

  13. E ütleb:

    ja eks ikka vana hea viga mida emmed(issid) teevad on see,et ‘oi, näe lutt kukkus’ ja siis lutsutavad luti ISE üle, et see lapse jaok ”puhtaks teha”. issand kui lollid. sealt tuleb ka juba palju jamasid. ei tasu oma baktereid nii rõõmsalt laiali jagada.

  14. Külli-Carmen ütleb:

    Ma just ülikoolis imiku loengus kuulsin seda, et suud peaks pesema sellest hetkest saadik, kui esimene kiku suhu ilmub. Ja selle lutiga seotud teema, et lutte peaks mingi aja tagant keetma, ja nagu eelmine kommentaari autor ütleski, et kui suur viga on luti enda suus puhtaks tegemine. Täna mainiti veel seda ka, et kaaries tekib lapse hammastele alguses kasvõi sellepärast, et nt annad lapsele süüa, enne lusika suhu panemist teed enda suuga lusika alt puhtaks ja voilaa bakterid levivad nii lapsele edasi.

  15. kristina. ütleb:

    Miks ültse lapsi kasvatatakse raamatute voi teiste jargi.Iga ema süda teab kuidas oma last kasvatada,kuidas teda toita.,kuna ta hambaid pesta.Latega seonduv seda tunnevad ainuld emad ja iga laps on erinev ja ka ema.Me ei saa lapsi kasvatada teiste opetuse jargi.Ma kasvatan kahte puudega last kellest uks on aiu insuldiga.Me ei saa oma lapsi kaitsta koige eest ega elada teiste õpetuse jargi.Me oleme emad ja teame ise oma lastest koike nis neile halb ja mis vale.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga