beebiblogi | igapäev

Esimene kord beebikinos

27. veebruar 2014

Täna käisime me Annabeliga esimest korda CC Plazas beebikinos. Üldiselt mulle beebikino mõte väga ei meeldi, aga mul oli üks kinkepilet, mis tuli ära kasutada ja kuna üks tüdruk mu beebigrupist oli ka minemas, siis mõtlesin, et lähen ka kaasa. Muidu oleks ma ennast teades üks hetk selle pileti avastanud alles siis kui see juba aegunud on. Filmiks oli täna Lõputu Armastus, mis vist peaks olema tänapäevane Romeo ja Julia lugu, kuigi viimasega ma mingit seost küll ei leinud ja minu arvates oli film täiesti keskmine tänapäeva tiinekate armastusfilm. Käis kah. Nii palju kui ma seda filmi nägin. :D

Mina isiklikult ei ole eriti suur kinofanaatik ja lapsetagi käisin kinos vaid üksikuid filme vaatamas, mis olid ikka väärt filmid, mida tohutu suurelt ekraanilt vaadata tahaks. Tavaliselt eelistan kino pigem kodus teha, et voodis teki all lebotada ja süüa endapoolseid snäkke, mida kinoruumi kaasa ju võtta ei lubata. Pärast tänast seanssigi olen arvamusel, et beebiga pole küll mõtet sinna eriti ronida. Esiteks juba selle pärast, et ma olen selle vastane, et last tema esimesel elusaastal nimelt teleri ette sättida ja teiseks, mis filminauding see üleüldse saab olla lapsega, kes ei oska ise istuda või liikuda ja kui sa pead pool filmi hoopis teda väntsutama ja temaga tegelema.

Jah, kindlasti on neid õnnelikke olemas, kelle imik neil terve filmi on nõus süles magama ja mitte ükski heli teda ei häiri. Annabel paraku aga süles mul enam ammu magada ei taha ja üldse on ta päevasel ajal väga usin ja magab vähe (üritan lähiajal tema päevaplaanist ka lähemalt rääkida). Ühesõnaga pidin ma terve filmi teda igasugustes erinevates asendites hoidma, sest tal oli mega igav. Ma isegi sättisin teda näoga ekraani poole enda sülle istuma, aga isegi see suur ekraan ei avaldanud talle kuigi palju muljet. Natuke vahtis ja siis hakkas jälle igav: “Emmeeeee, ma ei viitsi siin olla,” oleks ta öelnud, kui ta vaid oleks osanud. :D Õnneks jorises ta vaid veidike ja suutis lõpuni vastu pidada. Nii kui ma ta pärast riidesse toppisin ja vankrisse tõstsin, jäi ta kohe unele.

Maha ma aga beebikino mõtet täiesti ei tee. Ma usun, et natuke suurema lapsega, kes juba roomab-tatsub, on seal ehk veidike mõnusam käia. Kino ekraani ees on lastele selline väike mängunurk ka ja kui su laps vähegi hämaras saalis mängida viitsib või niisama ringi roomata, siis saad lapse sinna tegelema panna ja ise natuke paremini filmi nautida. Seekord oli saal pea pooltühi ja õnneks ühtegi kisamist terve filmi ajal põhimõtteliselt ei olnud, aga täissaali puhul tuleks kindlasti arvestada vist ka sellega, et väga paljud beebid hakkavad seal protsestima ja nutma ja karjuma ja noh.. siis jälle omakorda ei ole see kinoskäik kuigi suur lõõgastus või nauding mu meelest. Parem on seda ikka teha oma kallima või sõpradega ja ilma beebita.

Kindlasti aga tahaksid sa kinos käies ju osta ka popkorni ja jooki. Vot seepärast on ka sülelapsega seal beebikinos minu meelest kehv käia. Muidugi võib sõbranna (ka ilma lapseta) kaasa kutsuda, siis on kergem, aga kui minna üksi või kellegagi, kellel samasugune titt, siis on keerulisem. Minul näiteks oli üleõla väike kotike, kus see igast Annabeli manti nagu mähkimislaus, marlilapike, Sophie jne. Siis pidin süles hoidma ka Annabeli ja kuna ma tahtsin saada seda tasuta manti, mida seal jagati, siis sain pihku ka neli kotikest asju.. ja kus käes või kuidas siis lõpuks seda jooki ja popkorni tassida? Jah, mina olen saamatu ja mina nii kaamliks end küll teha ei viitsi. Võib ka juhtuda, et sul tuleb pissihäda peale ja siis pead sa vetsu ka lapsega minema. Kui sul on laps turvahällis, siis on selle asjaga muidugi lihtsam, aga kui pead teda kaenlas hoidma, siis.. no siis ma ei teagi, kuidas sa vetsus käidud saad. Ma jõin küll 0,8 liitrit spraiti kinos ära, aga õnneks häda tuli alles tagasi koju jõudes peale. :D

AGA beebikinos tutvustatakse erinevaid asju ja jagatakse neid tasuta ka. See mulle meeldib. Igasuguseid vidinaid ja kotikesi saada, hahaa. Seekord skoorisin sealt kokku muidugi igasuguseid reklaamlehti, aga ka päris mitu mähet, mitu väikest karpi rinnapatju, mingi beebishampooni ja beebipüreed. Püree üle oli mul eriti hea meel, sest seda anti kohe suur karp, kus neli tükki sees. Ühe sõin ise juba ära, teised.. jäävad esialgse plaanina Annabeli valmisolekut ootama (millest tahan ka lähemalt rääkida), aga vägagi võimalik, et libistan siiski endale ka sisse, sest puuviljapüreed on minu arust väga maitsvad. Üldse, suurema lapsega kinno minnes on hea teada, et niiöelda lapsele snäki ja mähkme saad kino poolt. Vähem endal kaasatarimist. :)

Lisana, et Plazas on beebiemmedele spets garderoob, kuhu ülerõivad panna ja kärudele on samuti turvaline parkla. Annad oma käru sinna, saad vastu numbrilipiku, mille alusel sulle su vanker pärast tagasi antakse. Vankreid jääb valvama üks armas tädike, seega no worries.

Negatiivset nägemust sai vist küll palju, aga eks see ole vaid minu kui mitte eriti suure kinosõbra arvamus.. ja noh, minu vastuolu sellele, et beebit ei peaks nimelt ekraani ette sättima ja panema. Positiivse poolena näen asjal ikka seda mõtet ka, et on tore teiste titemammadega kohtuda ja üleüldse kodust välja saada – omasuguste sekka. Kes käia tahab, see käigu.. ja ega ma nüüd käsi südamel ei vannu, et ma ka enam kunagi ei lähe, aga tihedaks kliendiks ka ei plaani hakata. :D

IMG_5660 IMG_5666

8 kommentaari

  1. Svea ütleb:

    Mina olin tihe külaline beebikinodel, see oli hea võimalus kokku saada teiste sõbrannadega, kellel olid ka lapsed. :)

    1. Katre ütleb:

      Kuna mulle kinos ikkagi meeldib vaikselt filmi vaadata, siis see pole väga minu maitse järgi kohtingupaik niiöelda. :D Parem kellegi poole kohvitama minna või külla istuma.

  2. Anne-Mari ütleb:

    Minu arvates oli just väiksema lapsega lihtsam seal käia. Esiteks ei ole ma just väga õnnelik selle üle, kui mu laps roomab seal vaibal, kus teised välisjalanõudega käivad. Teiseks on seal mänguasjad mustad ja paljud lapsed tõbised. Kolmandaks pead sa jälgima pidevalt, et keegi sinu lapsele haiget ei teeks ega sinu laps teistele haiget ei teeks. Kahe-kolmene on juba enamvähem selline, kellega saab siis mingit lastefilmi vaatama minna.

    1. Katre ütleb:

      Eks suuremaga ka jah selles suhtes muud jamad, et pead jälgima, kus ja mida ta teeb. :D

      Ja nagu öeldud, nagunii ma väga kinotaja ei ole ja kui üldse minna, siis pigem sebin hoidja ja lähen lapseta.

      Aga muidugi on väga tore, et on inimesi, kellele meeldib ja kes käivad. Selle jaoks see asi ju loodud ongi. :D

  3. Britt ütleb:

    Mina käisin Eileeniga kui ta oli viie kuune ja oli väga-väga rahulik. Magas terve seansi põhimõtteliselt maha. Aga mis puutub sellesse, et kuidas popkorni hoida, siis mul oli Eileen kõhukotis, Eileeni jaoks vajalikud asjad üleõlakotis ja tadaaaa..olidki 2 kätt vabad vastavalt popkorni ja joogi jaoks :D

    Mulle see jagatav mant väga ei meeldinud, sest midagi asjalikku minu meelest ei saanud. Mitut erinevat sorti rinnapatju, aga kuna mul pole kunagi mingit lekkimisprobleemi olnud, siis ei osanud õnnelik olla :D

    1. Katre ütleb:

      Kõhukotiga oleks ka mugavam jah, aga seda parem soojal perioodil teha. Siis ei peagi üldse vankriga linna minema jne ja kui sealt veel sulle mähe ja toit ka antakse, siis ei peagi väga midagi kaasa ka tassima. :D
      Rinnapatju mul kulub küll. Alguses läks meeletult, nüüd on nii, et ööseks tuleb ikka panna, sest hommikul alati natuke lekib. :)

  4. Sigrid ütleb:

    Mina käisin 19ndal lapsega beebikinos, ehk siis 3 päeva enne tema 5. kuuseks saamist. Ja minu tähelepanek oli pigem see, et beebid olid seal väga rahulikud ja 1-2 aastased pasundasid vahepeal aga see mind õnneks ei häirinud. Selles vanuses pole ju püsivust ja siis ongi kiirelt häda käes. Mu pea viie kuune tsillis mu kõrval turvahällis. Alguses jõllitas ekraani poole, siis nässerdas oma lohutustekikest ja mängis mänguasjadega, mis turvahälli küljes. Vahelduseks sikutas soki jalas ja siis kilkas korra häälega. Sõi ja siis tuli korra jorrjorr, sest krooks oli kiusamas. Võtsin sülle, tuli krooks ja hetk hiljem vajus laps süles magama ja sain ta tagasi turvahälli panna ja ise lõpuni filmi vaadata. Ja popkorni-coca sõber ma nagunii pole. Kuna käisin Solarise beebikinos siis ostsin alt toidupoest kilose kummikommipaki ja ühe 0,5L cappy kaasa ja peitsin lihtsalt lapse kotti ära. Ei hakka keegi kotte läbi tuulama sul ja minu arust on kinos sees ikka jaburad hinnad asjadel.

    Mu lemmik nänn oli Hippi lauast saadud uus lohutustekike. Ilus erkoranz ja elevandipeaga. Seal anti valida, kas mingid röstsaia möödi snäkid, pudrukauss või see lohutustekike, ma eelistasin viimast.

    Eks see kõik oleneb inimesest ja olukorrast, minu jaoks oli film huvitav ja laps rahulik, niiet kinoelamus siiski meeldiv. Võiks teine kordki minna. :)

  5. Jaanika ütleb:

    Mina olen käinud ühe korra ja ka sellepärast, et sain tasuta pileti. Laps oli sel ajal juba nii palju liikuv, et ronis mööda vaibaga kaetud treppe üles ja alla, käis läbi kõik read. Samas pidin ma tal koguaeg kõrval olema, sest kõndis ta veel halvasti (nii 10-11 kuune). Niisiis filmi vaatasin ma enda istmel, trepil, 5, reas, 7. reas. 1. reas jne jne. Kogemus omaette, kuid tagasi ma ei läinud. Ja pealegi on filmideks tavaliselt mingid romantilised komöödiat, mida ma ever ei läheks kinno vaatama. Oleks näiteks LORD või Kääbik, siis võtaks kõik lapsed kaasa ja davai kinno! :D

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga