igapäev

Kuradi naistekommuunid, ma ütlen

16. jaanuar 2014

Pean ka end ikka siin välja elama: Minu tänase päeva tippdraama ja jagelemine ja postitustega spämmimine leidis aset meie armsas oktoobribeebide facebooki grupis ja ma võin ausalt öelda, et ma olen surmväsinud sellest teemast, mis seal käib hommikust saati. Ma lihtsalt istun ja tahaks kahe käega peast kinni haarata ja tunnen, et pean tänaseks päevaks sealt heaga kaugemale hoidma, kui ma oma päeva täitsa ära rikkuda ei taha.

Kes Mallu blogi loevad, on kursis sellega, et täna korraldasime me oma grupis suurematsorti puhastuse inimestest, kes pole seal terve grupi eksisteerimise ajaloo vältel kordagi sõna võtnud (link postitusele). Meie grupi puhul on tõesti üsna piisavalt neid juhtumeid, kus kuskil teises grupis on hakatud arutama isiklikke teemasid, millest meie seal omavahel rääkinud oleme. Oleks siis, et mõned jutud vaid meie enda kohta on, aga omaette isekeskis räägime me seal üleüldse meie kodusest olemiset, meestest, ekstraultra isiklikest teemadest ja tegelikult on ju veidikene nõme küll, kui kuskil võõras grupis hakatakse arutama selle üle. Nimeliselt.

See tõttu ma täna ärgates ja mingisugust korralagedust silmates kohe mainisingi, et tublid adminnid võiks ühe korraliku tühjenduse teha ja kustutada ära inimesed, kes pole näiteks oma nime ega lapse andmeid vastavasse tabelisse sisse märkinud. Ligi 60 inimest oli grupis neid, kellest absoluutselt näiteks aimu ei olnud, kes nad sellised on. Sellega nõustus enamik, et tuleb süda külmaks teha ja nii lihtsalt talitada. Ja sellest sai muidugi alguse väike lõbus draama. Sõna hakkasid võtma ka mõned üksikud täiesti tundmatud nimed, kes kunagi varem pole midagi öelnud. End õigustades umbes nii, et “lihtsalt ei ole osanud kunagi midagi sekka öelda, aga nii tore on lugeda omavanuste beebide kohta.”

I get that, et alati ei pea kaasa rääkima ja kõik inimesed ei ole nii vabalt võõrastega suhtlejad, aga samas mulle tõesti ei mahu pähe, kuidas mitme kuu jooksul ei tule inimesele kordagi sisse tunnet, et tahaks ka kaasa rääkida. Me ju pidevalt arutame seal igasuguste probleemide ja murede kohta, küsime abi, jagame kogemusi ja tõesti pole inimene kunagi suutnud ega tahtnud oma klaviatuuril paar sõna valmis vorpida ja ka enter vajutada? Vabandust, aga tõesti tekib küsimus, et kes ja miks sa üldse siis oled? Et miks temal on õigus meie elust lugeda, aga meil tema oma mitte. Okei, üks asi on elust rääkimine, aga kui on mingi lapseteemalised nipiteemad, siis miks mõni inimene oma nippe kunagi ei jaga, eksole. :D

Põhiline asi, mis mind ära on väsitanud tänaseks selle teema juures on see, et ma olen vist oma kümme korda kirjutanud midagi sellist nagu: “Siia on endiselt oodatud kõik, kellel tähtaeg oli oktoobris ja pole ju tegelikult palju palutud, et grupiga liitudes või siin olles, kasvõi tee lihtsalt üks ainus tutvustav postitus endast ja oma lapsest, kui muudmoodi kaasa rääkida ei taha.” Kas te saate sellest lausest aru? Ma loodan, et saate. Ei ole ju keeruline. Ja ei ole eriti palju palutud. Päris paljud tulidki selle üleskutse peale kapist välja ja nüüd on päev otsa grupi sein täis tutvustavaid postitusi mitmekümnelt inimeselt, kellest enne aimugi ei olnud. Hooray!

Ometi aga ilmub sinnasamusesse teema alla umbes iga 45 minuti tagant mingi uus tegelane välja, kes leiab, et selline asi on ikkagi kohutavalt ülekohtune ja postitab et “See pole ju mingi privaatklubi, vaid oktoobris sündinud laste emadele mõeldud grupp. Siia kuulumiseks ei peaks olema vaja mingeid muid lisatingimusi ja kõigil võiks ikka olla õigus siin olla.” …

tumblr_mky6tcy3IP1ra9hsvo2_r1_500

Mu pea tahab lihtsalt plahvatada lõpuks ja küsida inimeselt, kas tal on kerge hälve. Tahaks küsida ka, kas ta ei oska lugeda, aga paistab, et lugemisoskus on ikkagi olemas, kui ta teemast enam-vähem aru on saanud. Paraku aga mitte sellest, et juba ammu on teema lõppenud ja asjad paika pandud. Ma ei taha üldse kellelegi halvasti öelda, ega kuri olla, aga no kuidas inimene ometi aru ei saa. Või kuidas saab meeletult raske grupiga liitumise lisatingimus olla see, et sa postitad oma lapsest ühe pildi ja ütled rõõmsalt HEIHOO, et sa poleks lihtsalt mingi võõras ja vaikne spioon. Miks peab viiskümmend korda ühte ja sama asja korrutama?

Ma ei kannata sellist asja. Korrutamist.

33 kommentaari

  1. Kats ütleb:

    No ma ei tea minu meelest ei piisa ikka ainult ühest pildist ja tere siin me oleme. Eriti veel kui mõelda et teised räägivad oma probleemidest jne siis ma ise arvan et see ei ole mõnus lugemisnurgake lihtsalt. On ju eba aus ui keegi teab sinust palju ja sina temast ainult: Hei siin me oleme :) Muidugi on ka loomulik et igas teemas kõik ei oskagi kaasa rääkida aga mõnes ikka. Ja seda ju ometi oskab iga ema rääkida et kuidas läheb ja kuidas kasvab tips :) Kuigi see mind ei puuduta aga see on minu arvamus sellest asjast :)

    1. Katre ütleb:

      No eks see on igaühe oma asi, kui palju ta oma isiklikust elust jagab nii palju, et see tõesti isiklikuks ja privaatseks muutub. Muidugi tahaks nõuda ja soovida, et kõik aktiivselt sõna võtaksid ja üksteisega läbi saaksid, aga paistab, et kui midagi sellist nõuda, siis on kohe kisa lahti ja kõik oleme kogutavalt nõmedad ja “üksteisega nii sõbrannad, et võõraid ei kõlbagi grupis hoida.”
      Aga kui võõras ei tahagi tuttavaks saada, siis.. miks peakski?

      1. Kats ütleb:

        Ja samas kui see võõras tuttavaks ei taha saada siis lugemas võib ka perekoolis käija onju :)

  2. Merily ütleb:

    Oi, kuidas mind ajas närvi lause “Mul endal pole aega, aga teie tegemistega tahaks küll kursis olla.” Nagu misasja? Teiste late tegemisi on aega lugeda/vaadata, aga et enda lapse arengust ja käekäigust paar sõna räägiks, selleks pole? Naljakas :D

    Sellised üleskutsed töötavad ka ainult korraks, kes on enne vaikne olnud, on seda ka edaspidi.

    1. Katre ütleb:

      Üldse see ka, et “Olete kõik kuidagi nii lähedaseks saanud” vms.. einojah, hello stranger, sa meile mitte. :D

      Aga loodetavasti edaspidi uued liitujad võetakse lihtsalt rajalt maha. Kunagi ühes grupis oli nii, et liitudes kohe hüpati peale, et “Tere blabalba, teretulemast ja räägi ka endast paar sõna.” :D

  3. Eneli ütleb:

    Kuuludes ise ka FB gruppi (mitte küll oktoobrikate omasse, kuna olen ILMSELGELT veel siiani rase), olen ka ikka pigem selle poolt, et need nö salalugejad tuleks välja filtreerida. Mingi hetk leppisimegi kokku, et kui mingi aja jooksul kirjutanud ei ole, siis on nägemist. Sama kokkulepe jäi meil ka foorumis ning viimases hakati ikka kenasti protestima ja asja üliisiklikult võtma. Mina ei saa aga aru, et kui on ikka kokku lepitud, et kui tahad gruppi kuuluda tutvustad ennast ja võtad ikka aeg-ajalt sõna, et mis siin nüüd rasket on. Oehhh…igaljuhul loodan, et saate oma grupis varsti asja normi tagasi :).

    1. Katre ütleb:

      Ega jep, saan aru, et mõni vb ei ole selline, et ise mingeid teemasid kogu aeg sinna teeks ja postitaks. Ma ka nt mitte.
      Aga kui keegi kirjutab, et “Ola, kuidas te oma beebisid magama panete?” ja ootab teiste soovitusi ja nippe, siis miks see vaikne inimene ei või rääkida oma kogemusest? :D

      1. Eneli ütleb:

        Ja millegi kohta on kindlasti nendel vaiksetel ka arvamus, aga vaata sõna ikka ei võta. No kui sõna ei võta, siis ei tasu tõesti solvunud olla kui grupist eemaldatakse. Ei mina mõista neid suuri solvujaid. Meil oli osadel foorumis nt vahepeal see vabandus, et telefoniga on siin nii nõme käia. Loll on see, kes vabandust ei leia :D. Aga no seal FB gruppides võiks ju liitudest ennast mõne sõnaga tutvustada ka. Minu arvamus on ikka see, et liitun sellise kohaga selle pointiga, et vajadusel nõu saada ning kui oskan, teistele ka nõu anda…mitte selleks, et teiste laste ja inimeste eludega end kursis hoida :P.

        1. Katre ütleb:

          Ma ikka liitun ka sellise poindiga, et suhelda teistega, kellel samavanad beebid ja samad probleemid. Arutada jne. Mis ma ikka niisama loen.
          Aga noh.. vb see on omamoodi haigus, arvamust tahta avaldada? :D

          1. Eneli ütleb:

            Äkki kardavad vastu päid saada? :D Ma ei tea, mul oleks ikka väga imelik olla mingi salalugeja. Ja no see teistes kommuunides teiste isiklike asjade arutamine on ikka totaalselt absurdne. Aga muidu naljakas on see, et tavaliselt on inimesed just avameelsemad Interneti vahendusel :D.

          2. Katre ütleb:

            No samas ma suudan end jällegi panna teise inimese olukorda. Mõni ehk ei ole nii facebooki inimene. Teda huvitab, kuidas teised samavanad beebid elavad ja mis probleemid on ja ongi tore lihtsalt lugeda ja noh.. ei pane pahaks. Äkki on tõesti hinges hea inimene.
            Aga ikkagi ei arva ma, et on liiga palju palutud paar sõna tutvustust, et lihtsalt teada anda kes inimene on. :)

  4. Lenka. ütleb:

    Samas,mina polnud üldse tabelis ja lobisesin seal küllaga ju :)

    1. Katre ütleb:

      Jäeti sind ikka alles, ma loodan. :D

  5. :) ütleb:

    Just sellepärast ei ole mina mingisuguste kommuunidega liitunud, ei septembri beebid ega 2013 aasta beebid ja ma ei tea mis veel. Ma olen nõus, et kogemusi jagada on igati tore, aga andke andeks, see on ju lasteaed, mis toimub… Üks räägib liiga palju, teine liiga vähe, üks solvub ja teine solvub :D Ja see ei ole esimene kuu beebide kommuun, kus täpselt sama nali toimub.

    1. B ütleb:

      Olen 100% sinuga nõus! Neid fb gruppe võetakse juba liiga tõsiselt minu arust.. kui tahad tõesti mingit kasulikku infot, siis konsulteeri vastava inimesega, keda usaldad. Inimest, keda sa tunned fb grupist pelgalt lühitutvustuse järgi, küll minu arust eriti usaldada ei saa. Ja siis veel solvuda ja mingit draamat teha ning aktiivsust nõuda.. no minu arust ka veidi jabur juba :D. Samamoodi võib see inimene, kes seal aktiivselt kaasa kaagutab, minna kuskile teise kohta kedagi maha tegema- selles ei saa ju kunagi kindel olla, et sealt grupist see info välja ei rända. Seega tõesti kui tahate kellegile kurta või nõu küsida ja olla kindlad, et see asi kuskile edasi ei jõua.. siis rääkige ikka inimesega, keda reaalselt ka usaldate, mitte fb grupis.

  6. Britt ütleb:

    Aprilligrupis juhtus ka nii, et pisikesest armsast grupist sai ühel hetkel suur grupp täis inimesi, kes kunagi sõna ei võtnud. Meil küll lahenes asi natukene ilusamalt. Ühesõnaga läks ülesse küsitlus, et kes soovib grupis aktiivne olla ja kes mitte ( koos mitte olemisega ka põhjendus, no tõesti siis kas või, et a la mul on selline töökoht, et ei taha enda kohta infot jagada). Kes ei vastanud, polnud põhjendust, siis tsaupakaa.
    Tabelisse millegi märkimist kohustuslikuks ei teinud ja mind see eriti ei huvita ka, sest mina ausalt öeldes olen meie grupi tabelit vaadanud ainult ühel korral kui tahtsin näha kas keegi Eileeniga ühel päeval ka sündinud.
    Küll aga kohustuslik enesetutvustus. Kõikidel polegi aega, et alati kaasa jutustada. Vahel juhtub mul ka, et paar päeva kiiremad, ainult loen teemasid ja enam kommenteerima ei hakka, sest tundub, et teema end ajendanud.

    Mis puutub teie gruppi, siis ma sain ka hommkul kõhutäie naerda kui ühte suuremasse beebigruppi selleteemaline postitus tekkis. Ma ei saa aru miks on vaja inimestel minna kiunuma täiesti teemavälistesse kohtadesse. Ju see inimene sai õigetel põhjustel eemaldatud.

    A muidu draama käibki karja naistega koos :D

  7. I ütleb:

    No minu arvates on üldse tegelt see kahe otsaga asi…need kommuunid. Ühelt poolt tore saatusekaaslastega muresi ja rõõme jagada, aga teisalt sa paned enda kohta üpris isiklikke asju NETTI üles, mis jäävadki sinna.
    Ehk siis minu point on selles, et igaüks teeb ise oma valikud. Kui sa oled otsustanud gruppi kuuluda ja avaldad seal privaatseid asju, siis ole valmis ka tagajärgedeks. Need, kes kaasa ei räägi, on aga kõige kavalamad. Nad saavad olulise info kätte, aga oma elust ei jaga detaile :)

  8. Svea ütleb:

    Mina olin ka alati nö salalugeja, sest mulle ei meeldinud kaasa rääkida, küll aga meeldis lugeda ja mõttes kaasa elada teiste tegemistele. Ma ei usu, et ma selle võrra nüüd halvem olin..

    1. Katre ütleb:

      Ega mul muidu ka suht suva, mina ise seal midagi sellist ei avalda, mida nii väga varjaks kellegi eest, aga samas see on ju ilmselge, et isegi mingit tühist asja ei taha, et hakataks kuskil mujal kommuunis arutama sinu üle. :D

  9. Svea ütleb:

    St mitte Teie teemas salalugeja aga siis, kui B oli kõhus ja natuke hiljem ka :)

  10. k ütleb:

    sul ju septembris laps sündinud? mis oktoobrikate grupis siis teed? :D

    1. Katre ütleb:

      Aga loomulikult, et spioneerin. :D

      Mul tähtaeg oli ju 3.oktoober siiski ja juba rasedana läksin sinna gruppi. :D

  11. mairin ütleb:

    Meie grupp kasvas välja Pereklubist koos oodates ja peagi kolisime Facebooki üle. Kedagi hiljem enam juurde ei võtnud ja asi toimib väga hästi. Paar inimest on küll pigem passiivsed, kuid vahel ikka mõne pildi postitavad ja sõna sekka ütlevad. Info välja lekkinud ei ole. Et pigem tasubki hoida grupp kinnise, salajase ning väiksena (nii 50).

  12. Merkka ütleb:

    Otseloomulikult on igal kitsamal grupil õigus oma norme kehtestada :)
    Mina aga ei saa jätta kommenteerimata postituse kaht viimast rida.

    Kuivõrd minu tited on juba mõnevõrra suuremad, siis emalikult mõnusa kahjurõõmuga kinnitan, et korrutamisega tuleb harjuda, sellest saab igapäevane tegevus. Rahulikult. Kannatlikult. Korrutad, et lillepotti ei puutu. Et saabast ei panda suhu. Et õuest tulles pestakse käed. Et täis suuga ei räägi. Et, et, et…Kümme, kakskümmend, viiskümmend korda. K-a-n-n-a-t-l-i-k-u-l-t. Nii et… õpi korrutamist armastama, sellest saab kannatliku emme töövahend.

    1. Katre ütleb:

      Ei, selline korrutamine on normaalne ja arusaadav kuidagi. Hakkab iseenesest tulema. Ja tuleb praegugi juba, et “ei topi sõrmi suhu.” jne.. ei tekita sellist viha ja tüdimust. :D
      Aga selline, kus sa räägid reaalselt mingit arukamat juttu ja ilmuvad välja mingid tegelased, kes on nagu kuskilt metsast tulnud, siis on kuidagi kahtlane. :D

  13. soovitaja ütleb:

    Vaatasin, et endiselt on seal grupis 175 liiget, mida ei saa küll armsaks väikseks grupiks nimetada. Pigem soovitan teil teha nö ”omadega” mingi väiksem (max 20in) grupp, kus te siis arutate lisaks beebidele ka muid isiklikke teemasid ja oktoobribeebid võiks jääda avatuks ikkagi kõikidele, kellel on oktoobris sündinud lapsed. Sest olgem ausad lihtsalt internetist vastuseid ju eriti ei saa, sest perekoolis on igasugused idiootidest ”käod” kes mölisevad tuhandel muul moel, ilma vastuseta loomulikult.
    175 inimesega grupis ei ole ka kindlasti mingit privaatsust ja mina ei julgeks nii suures grupis küll ühegi delikaatsema probleemiga lagedale tulla.

    1. Katre ütleb:

      No ega me seal tegelikult ei räägigi mingeid maailmasaladusi jms ja aktiivsemad räägivad ikka päris ausalt ja delikaatselt oma asjadest. Asi polegi nii väga selles, et KAS tegelikult midagi kuskile mujale ka jõuab, vaid lihtsalt, et tegelt sellised inimesed, kes seda teevad, tahaks ju eemaldada.
      Miks olla uss. :D

  14. Hefu ütleb:

    Meie märtsikate grupis on näiteks nii, et alguse sai see üldse foorumi grupist, kust see FB grupp välja arenes, aga avalik pole see kunagi olnud, st FB otsinguga seda ei leia ja gruppi pääseb vaid kutsega. Tänu sellele on/oli see grupp vaid umbes 40-pealine, kus ka päris mitmed ei võta eriti tihti sõna, kuid vahel siiski. Peale ühte konflikti, mis oli tegelikult täiesti mõttetu, läks grupp pooleks ning nüüd oleme ~19kesi, kus KÕIK vähemalt ülepäeva midagi kirjutavad ja tõesti oleme ka omavahel juba väga lähedased, pooled meist ilmselt on ka südamesõbranna endale sealt saanud. Soovitan teile ka, tehke grupp kinniseks ja salajaseks, ei ole seda kaadri voolavust nii palju ja nagunii üle 100 inimese seal iga päev ju ei lobise ja nii paljude juttu jälgida on ilmatuma raske..

  15. sipsu1 ütleb:

    Mina kuulun gruppi oktoobrikad/novembrikad. Sellest grupist ots lahti läkski ja tekkis oktoobri ja novembri eraldi grupp. Mäletan, et kui gruppi tahtsin saada pidid saatma E-MAILI ja siis mind lisati , aga huvitav kas kõik 275 inimest sinna e-maili kaudu said. Sellel grupil ei ole enam moderaatorit ka niiet, suht rappa jooksnud. Sõna võtavad healjuhul 10 inimest , ülejäänud salalugejad .

  16. miiu ütleb:

    ma ei saa sellest poleemikast karvavõrdki aru. üleüldse ei saa ma aru, miks nii tühistest asjadest nii suured probleemid tekivad, aga okei. kas see liikmete arv segas või… ? meil on mammade grupp ja seal oleme juba kaks aastat igapäevaselt suhelnud ja kõik omavahel sõpradeks saanud. mõni liitus hiljem, mina ise ei kirjutanud tükk aega alguses, aga kui ennast ja julguse kokku võtsin, siis sain endale hunniku sõpru. tänan jumalat, et kellelgi neist ei tekkinud tungivat soovi mind juba eos välja peksta. :)

  17. Üks rase ütleb:

    Meie grupis juhtus sama asi eile-täna ning me ei ole veel isegi sünnitanud, alles poole peal oma rasedusega. Kurb oli aga see, et peale idee tekkimist eemaldati suhteliselt kohe suures entusiasmis ka hulk aktiivseid liikmeid ning 10h hiljem otsiti neid mööda FB-d taga uuesti kutsete saatmiseks. Lisaks hakati ka uuemaid tulijaid, kes olid just alles liitunud suruma, et postita ja täida tabeleid (nii mõnigi neist muideks olid juba tabelisse ennast lisanud, tutvustanud ning võtsid ka vestlustest jõudumööda osa aga ju siis ei olnud ikkagi piisavalt aktiivsed, et silma jääda/kriteeriumeid täita). Muidugi iseenesest oli see ka tänuväärt, sest nii mõnigi tutvustas ennast ikkagi selle peale seinal aga samas jäi grupp ka kõige selle tõttu mõnest pikemast olijast ilma, kes otsustasid sellest “lasteaiast” lahkuda. Ega see päris täiskasvanulik käitumine ei ole tõesti kui kustutatakse ebapopulaarseid postitusi või oma vigu ei osata tunnistata ning näidatakse süüdistavalt mujale näpuga. Osalt muidugi on tore nostalgitseda grupi algusaja järele kui osalisi oli mõnikümmend aga elu on juba elu selline ning kõik ongi muutumises. Kahjuks ka mind hirmutas see kõik nii palju, et olen hetkel äraootaval positsioonil, ma ei kujuta ette mis mulje nendel uutel veel olla võib kellest mõni sai alusetult päris hea koosa, sest julges midagi öelda.

    1. Katre ütleb:

      Oota, kuni ära sünnitate – intriige tuleb aina juurde! :D

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga