igapäev

Kummalisest kadedusest

4. detsember 2013

Kadedus on üks kummaline asi. Enamjaolt tunne, mida mitte kellelegi tunnistada ei meeldi ja kui keegi kellegi-millegi peale kade on, siis peidetakse see kadedus tihti negatiivse arvamuse ja halbade kommentaaride taha ära. Kõige naeruväärsem kadedus on vist see, kui ollakse kade millegi peale, mida ei ole võimatu ise ka järele teha või saavutada.

Siinkohal võib rääkida näiteks kadedusest kellegi edukuse üle. Miski ei takista ju sul sama edukas olla. Et edukas olla, on vaja tugevet tahet ja jaksu kõigest, mis teele ette tuleb, läbi pressida. Muidugi tuleb mõnel kõik kergemini kätte, kuid siiski ei ole see asi, mida ise saavutada mitte mingil juhul ei saaks. Võib-olla just seetõttu, et ise ei viitsi midagi teha, on kergem halvasti öelda ja teist ka maha üritada teha, et tema edukust või rõõmu natukenegi saaks rikkuda? Sellised inimesed vahel kord juba on.

Kuid ega mu jutu mõte pole tegelikult praegu kellelegi siinkohal moraali lugeda või kedagi õigele teele suunata. Ilmselgelt inimesed endiselt ei taha kunagi oma kadedust avalikult tunnistada, aga mina näiteks mõtlen hetkel, et mul ei ole häbi välja tuua naeruväärseid asju, mille peale mina kade olen, ent ise järele teha ei taha.

Näiteks ärkasin ma täna üles ja facebookis lõi ette meie naiste kommuuni teema RPA-le üleminekust. Ausalt pean ütlema, et mul on suva, mida keegi teeb ja oma lapsele sisse söödab. Peaasi on, et laps ju tõesti nälga ei jääks. Aga ometi ajab mind natuke endast välja see, et mõned inimesed lähevad RPA-le üle liiga kergekäeliselt. Piima on (aga vähe) ja siis hakkavad lisana asendajat andma kuni mõtlevad, et mõtekam siis üldse täiesti pudelitoidule üle minna. “Miks ennast piinata selle maadlemisega?” või mõni lausa julges öelda, et “Mu elus on palju muudki peale lapse. Ka mul on omad käigud ja vajadused.”

Ja ma tahaksin öelda sellele inimesele natuke halvasti ja temaga natuke aega vaielda ja sel teemal pikemalt rääkida. Miks? Sest ausalt-öelda olen ma natukene kade. Mingil kummalisel moel. See vabadus tundub ju nii ahvatlev – anda laps ükskõik millal ükskõik kelle kätte hoida või mekkida ükskõik mis ajal natuke alkoholi või minna välja lõbutsema. Ma valetaksin, kui ütleksin, et ma seda kõike ei taha.

Aga vot see on minu jaoks asi, mis lapsesaamisega kaasneb. Ise ma selle lapse tegin, ise ma ta siia ilmale tõin, mis mul siis viga see natuke aega lapsele ka elada. Kõige rohkem vajabki ta ju mind just nüüd, alguses ja hiljem läheb nende oma käikudega ikka tiba lihtsamaks. Pealegi, kuidas saab alles 2 kuu vanune laps juba kellelgi nii üle visata. Oh well, pole minu asi ja ma ei hakka sellel teemal pikemalt tüli üles keerutama. :D

Teine asi, mille peale ma kade olen, on näiteks see, et inimesed juba 1.detsembril (kunst)kuuse tuppa toovad ja terve detsembrikuu mõnusas ja hubases jõuluvalguses kodu naudivad. No nii ilus. Ja ma tahaks jällegi öelda, et “Miks sa nii teed? Nõõõõme,” sest ühtlasi meeldib mulle ka just see traditsioon, mis minusse jäänud on, et kuusk tuuakse tuppa jõulude aegu. Muidugi ei takista jällegi mitte miski minul ju ka kasvõi terve aasta otsa kuuske toas hoida ja mitte kadetseda, aga vot, ei. Olen põikpäine ja jonnin. Kadetsen natuke ja ootan ikka jõuludeni, et endale alles siis kuusk tuppa tuua. Ja ma ei saa ise ka aru, miks! :D

Veel olen ma nii enda kui Malluka blogis tähele pannud inimesi kommenteerimas asjade promomise teemal, et kui nõme. Saan jällegi tunnistada, et kui mina kord oma endist privaatset blogi pidasin, siis ma ka muudkui lugesin mõnda blogi ja mõtlesin, et natuke nõme, et nad tasuta stuffi saavad. Muidugi ei läinud ma kunagi kuskile kobisema, sest ma endiselt teadsin, et kõik on ju mu enda poolt ka ainult kättevõtmise asi. Keegi ei keela mul ka üks otsast otsani reklaami täis blogi üles seada. Aga lihtsam on jällegi natuke kade olla kui võtta kätte viitsimine ise sellise asjaga tegelema hakata.

Kade olen olnud ka selle peale, et kellelgi nii vinge outfit seljas on, mida ma ise iialgi kanda ei julgeks või et sõbrannad suitsu teevad, kuigi ise ma seda teha ei taha. Ka selle peale, et keegi abiellub, kuigi ma ise seda plaani üldse oma ellu pole võtnud või näiteks et keegi mööda ilma reisima läheb, kuigi ise ma selleks motivatsiooni ei leia. Muidugi on neid pisikesi asju lõputult veel, mis kohe praegu pähe ei torka. :D

Just sellepärast ei võta ka mina kõike negatiivset, mida öeldakse, päris tõepähe. Olgugi, et mõni ehk tõesti põhjendatult halvasti arvab, aga tavaliselt need inimesed hoiavad oma mõtteid endale või kui ikka vaja midagi öelda, põhjendavad viisakalt oma seisukoha ära. Need, kes niisama soppa pritsivad, nendel on ikka kuskil mingi väike pind sees ja vajadus halvasti öelda. Tihti ikka sellepärast, et ennast natukene paremini tunda, sest said teisele natuke tõrva meepoti sisse tilgutada.

Ma küll ei usu, et siin keegi ka nüüd oma salajasi kadetsemisi tunnistama hakkab, aga tore oleks teada ikka, et ma ei ole ainukene, kes mingite idiootsete asjade üle teinekord kadedust tunneb, mida ise järele teha ei kavatse. Ja muidugi ei ole tarvis ka kogu seda postitust 100% tõsidusega võtta. Ma naeran ikka ise ka oma absurdse kadeduse üle ja olen kindel, et igaüks meist on midagi sellist kord tundnud ja teinud. Kas siis iseendale tunnistada julgedes/suutes või mitte. :)

IMG_0644c

33 kommentaari

  1. Aili ütleb:

    Otseloomulikult olen ma kade inimeste peale, kes tasuta asju saavad. Tasuta asjad on mu lemmikud. Siis aga küsin, et mis ma teinud olen, et ka ise tasuta asju saada? Vastus – mitte midagi :D Sest enamus juhtudel on siiski aru saada, et inimene on nende tasuta asjade saamise nimel ka ise vaeva näinud… seksvideo tegemist ei pea väga suureks “tööks”, et kohe tasuta asju ja kuulsust jagada. Sealt edasi areneb aga juba hoopis järgmine kadedus :D

    Ja siis ma alati neid popimaid blogisid ja nende kommentaare lugedes mõtlen, et tahaks ka nii suurt lugejaskonda. Tahaks, et minu mõtteid ka nii palju edasi arendataks ja arutataks… siis aga meenub, et tänu väikesele lugejaskonnale ei ole mul vaja igapäevaselt tegeleda negatiivsete ja tujurikkuvate kommentaaridega. Raseduse lõpp-faasis olen eriline pehmo, ning ilmselt nutaksin enamuse ajast iga halva sõna peale.

    Ning eks iga kadeda mõtte peale tahad ise kohe arvata – mina teeks kindlasti paremini! Aga noh, eks see kõik oletuseks jäägi :D Teisi sõimama ei lähe enda kadeduse pärast, ju siis nii kade ma ikkagi ei ole.

    1. Katre ütleb:

      Eks see olegi see, et saad lõpuks aru, et kade ei ole mõtet olla kui sa ise midagi teha ei ürita, et samamoodi oleks nagu kellelgi teisel. :D

      Kommenteerimise saab ka ideepoolest ju ära keelata, aga noh.. promome siis sõnavabadust ka. Inimesed peavad viha endast kuidagi ju välja saama. Minu jaoks täitsa huvitav katsumus sellest teinekord proovida üle olla. :)

  2. ka katre ütleb:

    Said eelmise blogipostituse all palju negatiivset tagasisidet, sama ka buduaaris ning kohe on vaja teha postitus kadedusest. Et ühesõnaga, need kes midagi teistsugust julgevad kõvasti öelda, on kohe sinu peale kadedad? Et mille peale, siis ..kas selle imetabase beebiblogi peale ? Selge.. Pole su blogi pikajaline jälgija, huvi pärast hakkasin seda lugema pärast seda, kui kuskil kuulutati , et miskine printsess on sündinud..küll on kahel korral meelde jäänud, see kuidas sa sügeled alkoholi järele, et seda “mekkida”. Ega ennast silmini täis ei pea tõmbama ju :D Saad ju piima välja pumbata varem ja seda sügavkülmas hoiustada..mõne klaasi veini saad ikka aastavahetusel endale lubada..ise ma küll ei suitseta, aga huvitav on mõelda, et keegi on kade selle peale, et ta sõbrannad suitsetavad..mnjaa.. Edu blogimisel :)

    1. Katre ütleb:

      Ma pole ise seda negatiivset tagasisidet niimoodi küll tähele pannud, et hinge võtta ja nagu ma ka ütlesin, ei tasu seda teksti nii tõsiselt võtta nagu sina vist võtsid just. Rääkisin siiski üldistavalt ja niisama oma mõtetest, mis pole hetkel üldse mingist blogi tagasisidest tingitud. :)

      1. Blondinka ütleb:

        Kui ma kritisin siin sinu beebiblogimist, siis mingis mõttes võib kindlasti siin kadedust näha. :D

        Ma tahaks ka kunagi, kui mul lapsed, panna nende pilte facebooki ja blogisse ja igale poole ja olla uhke, kui saan palju positiivset vastukaja. Aga need mu kuradi põhimõtted… Saaks need ainult välja lülitada ja teha suvalt seda, mida tahan, vot kus siis oleks alles elu. :) Mõelda, et pohhui, kas ja kuidas keegi minu tegude pärast kannatab…kui nii võtta, siis jah, ma olen räigelt kade. :)

  3. ka katre ütleb:

    Tore! peaasi et sa ise rahul oled ;)

    1. Katre ütleb:

      Eks igaüks loeb välja seda, mida ta välja lugeda tahab, aga minu point oli, et tekstist oleks pidanud läbi kiirgama seda, et ma ei pea kõiki kadedateks ja on olemas ju ka inimesi, kelle erimeelsus on täiesti põhjendatud. Aga paraku on ka olemas tegelikult neid, kelle halvastiütlemiste taga on miskit muud peidus vms.

      Kadeduse teema oli aga peas juba 1.detsembrist saadik kui kõik oma kuusepilte üles hakkasid riputama. ;D

  4. Lii ütleb:

    Ma olen nii kade et sul nii armas laps on, sa oled nõme! :D

    1. Katre ütleb:

      Ma tänan. :D

  5. Nublu ütleb:

    ma vaatan, et sulle on see buduaari mentaliteet ikka täiega pähe hakanud :D kes vähegi kaasa ei nooguta ja midagi halba julgeb kommenteerida, on lihtsalt KADE. ei mingit muud põhjust, ainult lihtlabane KADEDUS :D

    1. Katre ütleb:

      Aga ma ju ei ole ometi nii väitnud, et ma kõiki kadedaks pean. Ma ju just siin kuskil ütlesin ja ka postituses. :D
      Pealegi pole selle postituse point ka, jällegi, teiste kadedus. Aga arvata oli, et tullakse kohe mõtlematult jällegi kadedusest kaagutama hoopis teises mõttes.

      1. Siilike ütleb:

        Appike..sa ei pea ennast õigustama ju siin igale inimesele, kes natuke teisiti arvab, kui sina :D tore, kui sul on omad põhimõtted jne. Mine tegele parem lapsega või korista vms. Tundub, et sa ise lähed kõige rohkem leili siin :D eks sa oled nooruke ka veel..

        1. Katre ütleb:

          Laps magab, ise ma pole ka leilis ja kuigi ma vastama ei pea, siis ma tunnen, et tahaks ikka nagu arutleda pikemalt, et miks inimene loeb midagi muud välja kui ma mõtlesin vms. Huvi lihtsalt.. ja hetkel igav ka. :D

  6. Liisi ütleb:

    Tundub, et Siilike on siin kõige kadedam ega julge isegi tunnistada :)

  7. hea post, peab tõdema. Päris kadedaks ei aja, aga kirjutada ja mõelda oskad sa küll, vähemalt minu esialgse hinnangu kohaselt.

    /olukorda kontrolliv lugeja üle rentsi blogi

  8. Liina ütleb:

    Tavaliselt öeldakse, et sitasti ütlemise taga on kadedus või meeldimine. Selle võib laiendada mu meelest ka sellele, et ütlejal on endal lihtsalt 1) sitt tuju 2) talle endale on midagi sarnast sitasti öeldud. Ühesõnaga on tavaliselt asi ütlejas, mitte selles, kellele öeldakse.

    1. Liina ütleb:

      Aga tuleks teha vahet ka niisama sitasti ütlemisel ja ka konstruktiivsel kriitikal.

  9. Kissu ütleb:

    Aga mina olen kade, et sul laps on!
    Okei, tegelikul samuti “kättevõtmise” asi ja tunnen, et hetkel on vara. Aga kade olen ikka, tahaks ka, et see õige aeg juba endal kätte jõuaks :)

    Muidu kiitused ja paid teile! :)

  10. kati ütleb:

    See, mis põhjusel või kui “kergekäeliselt” sinu arust keegi RPA peale üle läheb…, see on nii isiklik asi ja sinul hakata oma blogis lahkama, et inimesed teevad seda, sest siis kaasneb vabadus anda oma last ükskõik kellele hoida, et saaks alkoholi tarvitada…, väga kummaline, suhtumine, nagu selleks muid põhjuseid ei olekski? aga näiteks koolis käimine, tööl käimine, ravimite võtmine, jne., jne.,? ja kui naisel on keerulised suhted perekonnas, mured vanemate lastega vms., siis mis kuradi pärast (vabandust väljendit) on tal vaja veel lisastressi tekitada pidevalt lihtsalt rinnapiima olemasolu pärast muretsedes?
    üksi üht last kasvataval noorel emal võibolla tõesti on raske arusaada, et teistel emadel on rpa andmiseks palju muid “vabandusi” kui lihtsalt väljamineku vajadus vms., sest see tundub sinu jaoks ainuvõimaliku põhjusena.
    Minu jaoks on näiteks arusaamatu kõige tavalisemate poe mähkmete kasutamine(loodus,lapse tagumik!!!!), lapse lamamistooli panemine(füsioteraupeudi õudus), lapse isa välismaal töötamine(laps kasvab tegelikult ju isata) ja palju muid asju, aga ma ei kujuta küll ette, et kuskil avalikut niivõrd isiklikke teemasid lahkama hakkan ja veel natuke lihtlabasel toonil.
    Muidu mulle sinu blogi meeldib :)

    1. Katre ütleb:

      Ma arvan siiski, et tänapäeval leidub nii mõnigi naine, kes seda täitsa niisama teeb, ilma mõjuva põhjuseta ja tõesti liiga kergekäeliselt. Näiteks rindade vajumine pole ka minu arust eriti mõjuv põhjus. Sellistest on siin siiski jutt. Aga eks see sõjakas teema ole jah ja nagu ma ka ütlesin, kordan, tähtis on lapse toidetud kõht ja iga ühe oma asi lõppkokkuvõttes, mis teeb. Arvamust on mul ikka õigus avaldada ja kui inimene ise ei ole põhjendanud, mis põhjusel ta midagi teeb, aga kaagutab suurelt, et oma aega vaja, siis ta paratamatult jätab mulje endast kui naisest, kellel on oma lapsest kopp ees. Sellisest kirjatükist on mul täitsa õigus välja lugeda midagi sellist. Ja eks aeg-ajalt loevad inimesed minu tekstist ka välja midagi hoopis muud, kui ma ise silmas pidasin. Internet! :)
      Ja nagu näha, siis sinule arusaamatud asjad on minu jaoks jällegi täitsa okeid ja kuigi võib-olla sina neil teemadel avalikult lahkama ei näe vajadust hakata, siis kindlasti on keegi kuskil seda juba ammu teinud. :D

  11. Lilli ütleb:

    Issand püha jumal, mis kuradi inimesed blogisid kommenteerivad. Minu arust oli kyll postitus vahva ja tore. Mida te loete siit asju välja, mida pole autor mõelnud. Eestlased on ikka kibestunud kyll. Ja tõesti kui mulle midagi ei meeldi, ei lähe ma seda ytlema, ja kui niisama sappi tahan pritsida siis kommenteerin ja õiendan. Aga nohh vaba maa nagu iga kommentaari peale öeldakse. Yhesõnaga vaba maa ainult õiendada ja vinguda inimeste kallal, kelle blogi ME ise loeme, keegi ei suru seda ette. Seal üleval paremas nurgas on ristike, vajuta sinna peale ja súda jälle rahulik. Kui sul muu arvamus on, ytle seda viisakalt ja kenasti mitte ära hakka sõimama. Veel, mis silma jäi oli see, et Katre tundus siin kommentaarides maru rahulik, aga keegi kirjutas, et ära mine leili. Noo tsiiiiisas. Oeh sain end jälle välja elada aga noo vahepeal ajab tõesti niiii kurjaks see õiendamine blogide kommentaarides. Aga ma nyyd teemasse ka.
    Mina olen kade inimeste peale, kellel pole yhtegi laenu kaelas. Mul ei jäänud muud üle kui pidin selle laenu võtma. Siis olen kade issand mul pole millegi peale eriti kade olla. Mul on suurepärased vanemad, elukaaslane ja maailma armsaim kass kodus ja küll beebi ka varsti tuleb. Need on minu jaoks maailma tähtsamad asjad, mis ma tyhiste asjade pärast ikkka kadetsen :) aga sina oled tubli, et tunnistad enda kadedust ja nii positiivne oled :) jätka samas vaimus

  12. Liza ütleb:

    Kas sa suitsetasid enne rasedust ?

    1. Katre ütleb:

      Vahetult enne rasedust tegin mõnikord ainult alkoholi kõrvale, kui tuju oli. Muidu aga suitsetamine mulle ei meeldi, aga kui kõik sõbrannad kambakesi suitsunurka lähevad ja vahel üksi istuma jääd, siis ikka on selline kummaline tunne sees, et tahaks ju ka.. aga oma põhimõtted ei lase. :D

  13. meieomalugu ütleb:

    Appi kui hea! Ja kui lähedane teema! Mina kadestan ka neid, kes alkoholi (täpsemalt siis veini, mille üüratu austaja ma olen) mekkida saavad ja kuuse enne jõule tuppa toovad! Ja seoses lapse sünniga kadestan ka neid, kes kõiki ilusaid ja vahvaid asju oma pisikesele osta jaksavad… Aga siis lööb kadedus silme ette pildi, et need on a-la “siin on minu Gucci kott, siin on minu Diori teksad ja siin on minu beebi” stiilis emmed ning natuke hakkab kergem… Kuigi reaalsus on ju ikka teine.

  14. Kelli ütleb:

    Mina tean ka yhte harakat, kes läks rpale üle puht mugavusest. Tema jaoks oli ringitõmbamine tähtsam. Ütlesin talle halvasti ja ütleks veel ning seda mitte mingist kadedusest.
    Kade olen ma nende peale, kellel lapsed ise magama jäävad. Minu poiss vajab kussutamist :)

  15. Liina ütleb:

    Ma ei jaksanud kommentaare läbi lugeda, aga mõtlesin, et kas peaksin end teemast puudutatuna tundma? :D Kirjutan siia siis ka oma mõtteid natuke.
    Ma ka panin 1.detsembril kunstkuuse tuppa, sest kodus olen detsembris ainult mõned nädalad ja minuarust on see nii tore, et ka omas kodus saan seda jõuluaega ja piparkoogilõhna nautida.
    Soomes on üldse traditsioon vist jõulutuled juba panna igale poole, siis kui esimene lumi tuleb maha ja ära võetakse need siis kui lumi kevadel ära sulab… Selline suur üldistus, aga sellel tõepõhi all. Olen ise olnud tunnistajaks!
    Tänapäeval inimesed vist ei järgi nii rangelt neid vanu traditsioone. Ma ka ikka teen need jõulud rohkem laste jaoks ning minu 4-ne ka nii väga ootas kogu seda jõulutralli, et oioi. Siis saigi kokku lepitud, et esimesel paneme kuuse ja ehime. Siiski algas “joulukuu” :)
    Aga vot mida ma ei salli on see kui jõuluajakirjad postkasti juba oktoobri alguses pannakse.

    http://www.minajamuud.blogspot.fi

    1. Liina ütleb:

      Ehk siis mu kommentaar puudutab ainult su kuuse tuppa toomisest kirjutatud lõiku. Teiste teemade koha pealt olen parem teiste blogis tasa :)

      1. Liina ütleb:

        Ma kadestan neid inimesi, kes võidavad üüratuid suuri summasid lotoga. Tahaks ka, kuluks endalegi marjaks ära :). Saaks unistused kohe teoks teha ilma, et peaks pool elu ootama.

  16. kati ütleb:

    Kelli,
    kas see nn harakas ütles sulle, et ta ringitõmbamise pärast läheb rpa’le üle? naisel on selleks tavaliselt ikka väga isiklikud põhjused, mida ei olegi vaja igale ühele seletada.

    1. Kelli ütleb:

      Jah… Ta ei varjanud seda üldse.

    2. Katre ütleb:

      Appi. Miks sul nii raske uskuda on, et tõesti leidub neid naisi, kes RPA-d ikka täitsa puhtast mugavusest annavad. Lihtsalt niisama? :D
      Mul siin kuskil mingi teema all isegi üks tüdruk käis kommenteerimas, kes ütles, et tema hakkab RPA-d andma ja tal ükskõik, mida arvatakse. Ja tunnistas samamoodi, et ta lihtsalt hakkab, sest tema jaoks tundub imetamine rõve tegevus ja tema ei ole mingi inimlehm. :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga