igapäev

Unistuste jõulude ootel

24. november 2013

Jõulud on küll alles kuu aja pärast, aga kuna jõulukraam juba poodides müügil on, siis tundub see vägagi päevakorras olev teema. Mõningatel aastatel vihkan minagi seda, et liiga vara jõulud poodidesse tulevad, sest olen terve elu olnud nagunii selline viimase minuti ostleja ja mis ma neist asjadest ikka kuu aega enne vahin. Enam mind see ei häiri miskipärast. Võib-olla seetõttu, et üha enam hakkan ma jõudma lähedale oma ideaaljõuludeni?

Ma olen alati jõulusid natuke peljanud. Minu ettenägemustes võiks jõulud olla midagi maagilist. Oma perega olemise päev. Koos kuuse ehtimine, jõuluprae meisterdamine ja mõnus õhtune sööma jõulutulede ja küünalde valgel. Muidugi ka kingitused kuuse all, kingituste jagamine ja kättesaamine ning luuletuste lugemine.

Midagi sellist ideaalilähedast oli mul viimati päris väiksena kui mu vanemad veel koos elasid. Pärast nende lahkuminekut aga muutusid jõulud raskemaks. Pidin igal aastal valima, kellega ma jõule veedan. Ja olgugi, et mõlemad vanemad väitsid, et nad saavad aru kui teisega olla tahan ja ei kurvasta, oli nende pilgus ikkagi näha natuke kurba meelt. Kuna olen neil veel ainuke laps ka, siis on ju mõistetav, et eks ikka mõlemad tahaksid minuga aega veeta, aga lihtsalt olude sunnil peavad leppima sellega, et ma teen valikuid. Nii mul ongi siiani kombeks saanud ühel aastal ühes kohas ja teisel aastal teises kohas olla, kuid alati on endalgi sellest valikust süda raske olnud.

Aga alati on kombeks olnud ka see, et jõululaupäeval oleme niiöelda kodused ja siis jõulupühadel käime vanaemade juures jms. Seetõttu olengi unistanud juba oma pere loomisest. Et jõululaupäeval ei peaks ma enam valima kus ja kellega olen, vaid saaksin täiesti omas kodus olla. Oma mehe ja lapsega ning kogu seda maagilist õhtut nautida, mil lund loodetavasti lendleb ja kõik on nii kaunis. Teha ise esimest korda täitsa oma kätega jõulupraadi ja põletada küünlaid, juua glögi jms. Ja siis alles pärast jõule oma kodus minna külastama vanemaid ja vanavanemaid.

Ma pole juba päris mitu aastat näinud mõtet endale tuppa kuuske tuua, sest olen elanud üksi, korterikaaslastega jms, ühesõnaga sellised lambikad pleissid, kus ei ole mõtet vaeva näha mingi tunde loomisel, kuna jõululaupäevaks olen nagunii sellest korterist minekut teinud. Nüüd aga ei saa ma kuidagi peast välja mõtteid kuusest ja kuuseehetest. Ei suuda ära oodata, mil kuuse tuppa saab tuua ja ehtima hakata. Oh, ma nii loodan oma jõulud lõpuks ometi saada. :)tumblr_mwrvk120T21slyf0do1_400

8 kommentaari

  1. lipsuke ütleb:

    Ma ka loodan, et kui lapse saame siis hakkame seda jõulu tunnet looma. Esimestel jõuludel kui laps majas on meil kuusk ka, saagu või tina. Lähen ja lõikan selle puu kasvõi pargist maha :D
    Minuarust on see väga tähtis, et lapsel oleks see maagiline tunne, sest mul seda ei olnud. Minu jõulud olid alati sellised, et isa oli purjus nagu tarakan ja ülejäänud sugulased olid tundide viisi lihtsalt lauataga ja sõid ning jutustasid. Hiljem jagasime kinke ja läksime laiali. Ning minu ema pidi üks kõik selle laga ära koristama. Ühesõnaga mitte midagi maagilist ega ilusat.

    1. Katre ütleb:

      No õnneks mul lapsena ikka oli see tunne, aga enam ammu-ammu pole sellist õiget ja mõnusat jõulu ikka olnud. Nüüd ongi võimalus enda lapsele see luua.. ja noh.. endale ka. :D

  2. Pilleriin ütleb:

    Sa räägid täpselt minu ideaalsetest jõuludest :) Ma olen suuuur jõulude fänn ja ma lihtsalt niii väga ootan jõule meie uues pesas :) Lumine mets aknataga ja lumelaternad meie kalju peal ja kuusk ja jõulupraad ja kingitused ja meie pere :) Soovin ka muuta jõulud üheks imeliseks ja maagiliseks ajaks just meie lastele, et neile jääks alatiseks hinge ja südamesse see soojus ja nende pühade erilisus.

  3. Reet ütleb:

    Tahtsin küsida, et mis suuruse karukombeka selle valge sa ostsid beebile? Peaks ka selle ostma, aga ei tea kas suurus 56 on äkki väike või see norm? Hea kui saaks paar kuud talvekombe all kanda.

    1. Katre ütleb:

      56 vast kindlasti norm. Mul oli suurus 50 ja mõeldudki haiglast kojutoomiseks. Sinna isse mahtus ta täpselt terve esimese elukuu ehk siis kuni 55cm’ni. Usun, et 56 mahutab ka seega kuni 62 suuruses lapse, sest paistis et kombekal nats kasvuvaru ka.

      1. Reet ütleb:

        Tänud, ma siin vaikselt soetan beebiriideid, aga jube raske nagu väikse varuga osta osasid asju ja need suurused on ka kõigil nii erinevad kuigi peal kõigil nt 56, aga üks tundub pigem 50 ja teine 56 jne :)

        1. Katre ütleb:

          Ma vaatasin silmajärgi kui ostsin. Kuna tahtsin,et oleks just alguses paras, siis 56-puhul tundus, et nii suur laps minust ikka välja ei tule. :D

          1. Reet ütleb:

            Ehee, seda küll jah :P

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga