beebiblogi | Hobifotograafia | igapäev

Plätserdame käe- ja jalajälgi

13. november 2013

Kuna mu imekaunis beebipäevikus (millest kirjutasin SIIN) on niisugune lehekülg, kuhu peaks kuidagi plätserdama ka Annabeli käpajäljed, siis on mul mõnda aega selline ettevõtmine meeltes mõlkunud. Küll aga käisin ma paar korda poes nukralt mööda näpuvärvidest ja ei raatsinud nelja suurt potsikut 9 euro eest sugugi osta, et teha kaks jälge ja siis värvid kuivama jätta, sest ise ma ju nendega midagi ei tee ja selleks ajaks kui Annabel äkki huvi hakkab tundma, jõuavad need ära kuivada.

Ennast tundes teadsin, et kui ma seda asja nüüd ja kohe ette ei võta, siis aasta või rohkema pärast kahetsen kindlasti, et ma nii laisk ja suutmatu olin ja niisugust asja ära ikkagi ei teinud. Alguses pelgasin guaššvärvide poole mõelda, aga kui üks teine naine mulle siiski ka neid kasutada soovitas, ostsingi ma nelja euro eest endale 12-värvilise vedelamate guaššvärvide komplekti koduekstrast ära. Esiteks odavam valik kui näpuvärvid ja teiseks lausa 8 erinevat värvipotsikut rohkem (mis siis, et ma neid nagunii ei kasutanud, aga asi on põhimõttes eksole :D).

Igatahes hakkasin ma üleeile koju jõudes siis mäkerdama. Annabeli jalad määrisin ma kokku õhtusel ajal, kui ta oli täiesti ärkvel ja rahulik. Kohe pärast söömist ja mähkmevahetust. Paaril korral jalga paberile surudes ta küll natuke nutuhäält tegi, ju vist oli ebamugav, aga üldiselt pidas ta rõõmsalt vastu ja muudkui naeratas mulle. Lõpuks paistis ta siiski ära väsivat ja kätejälgede tegemisega ei hakanud ma teda enam piinama. Ka olen kuulnud, et kõige parem aeg nendeks plätserdusteks on üldsegi siis, kui laps sügavas unes on, sest siis saab temaga enamjaolt kõike rahulikult teha.

Käejälgede tegemiseks leidsin endale sobiva aja hoopis eile päeval, kui Annabel lõunaund magas. Voodis. Riietega. Tegelikult ei tundu just kõige andekam plaan, sest ideaalis mõtlesin ma, et kogu plätserdamisprotseduuri võiks ette võtta tegelikult veidi enne vanniskäiku kui laps ainult mähkmeväel (et riideid ei määriks). Aga no tühja kah. Laps magas õndsat und, seega mulle tundus see just kõige parem aeg olevat ja nii suskasin ma talle alla mingisuguse ühekordse libero mähkimislina, et voodipesu värvi eest kaitsta ja hakkasin siis tema käsi värviseks tegema.

Kui ta enamjaolt magab sügavas unes käed ja sõrmed laiali, siis värvi pihku surudes tõmbas ta muidugi ka oma käed kohe rusikasse ja oli veidike maadlemist, et need jälle rusikast lahti saada, et värvi edasi mäkerdada ja siis käsi ilusasti ka paberile suruda. Kuidagi aga saime siiski hakkama ja minu arvates isegi täitsa arvestatavalt hästi. Värvi väga voodile või aluslinale ei sattunud ja seega kogu see tegevus möödus üsna rahulikult. Enda nägu suutis Annabel ka üsna tagasihoidlikult värviga kaunistada ja värv tuli kehalt väga kergesti maha ka veega pestes. :)

IMG_2013cIMG_2000cIMG_1998cmakerdisIMG_1989cmakerdis2

33 kommentaari

  1. Kärt ütleb:

    Head pildid :D Kunagi suurena tal endal ka naljakas vaadata, et mis ema temaga uneajal ära tegi :D

    1. Katre ütleb:

      Ta oleks veel rohkem end võinud värviga kokku mäkerdada sellisel juhul. :D

  2. miiu ütleb:

    minu tagasihoidlik arvamus on, et neid väikelastele móeldud värve kasutatakse siiski póhjusega – tita nahk on ikkagi órn ja odavad guashid on keemia…

    1. Katre ütleb:

      Nii pisikesele pole need näpuvärvid ju ka täitsa mõeldu. Ja see paar minutit guaššvärvi seal käel ei tee ka miskit viga. Ei sööbi ta kuskile organismi talle ja veega tuli kui imeväel täiesti maha. :)
      Minu arvamus jällegi on, et nii nõrgad need beebid nüüd ka ei ole, et kõik peaks täiesti öko olema.

      1. miiu ütleb:

        keemiavabad tooted ei ole titadele selleks, et kóik oleks moekas ja öko, vaid selleks, et allergeenid ei tekitaks allergiaid. neile ei ole teadupärast ravi ja nendega on äärmiselt tüütu. ma ei mótle, et peaks olema hüsteeriline ja pidevalt mures, aga teadlikkus tuleb ikka kasuks :)

        1. Katre ütleb:

          Nii pisikeselt neil enamasti veel allergiaid välja ei löö ka minu arust. :P

      2. miiu ütleb:

        oi, see on küll ränk valearusaam – väga paljud imetavad emad on allergiliste lastega kimpus, eriti arvestades, et rinnapiima sattunud mõjutajaid on väga raske tabada. ka keemiavabade pesuvahenditega (mis on ka, muuseas, üsna hea mitu eurot kallimad kui harilik) pesemine ei ole niisama “moe pärast”.

        1. Katre ütleb:

          No ma mõtlesin just kasside koha pealt. Kuskilt kuulsin/lugesin/öeldi, et praegu ei tasu mul hõisata, et lapsel kassikarvade vastu allergiat ei ole, et see võib alles palju-palju hiljem tekkida. Igatahes ei arva ma ise, et ma oleks halvem ema seetõttu, et ma niiöelda normaalselt edasi elan, nagu muidu elaksin.
          Eks igaüks talitab nii nagu ise heaks ju arvab ja mu laps on ka hetkel üsna rahulik ja ma arvan, et talle mingi trauma nendest guaššidest nüüd ka ei tekkinud. :)

  3. M ütleb:

    mu meelest näeb see välja nagu veri :(

    1. Katre ütleb:

      Natukene näeb jah kiire pilguga vaadates, aga must oleks liiga sünge jäänud ja teised värvid liiga lambikad valge paberi jaoks (no nt kollane jääb liiga hele jms). Punane, kui just ei mõtle ainult verest, on minu arust ikkagi väga ilus värv. :)
      Tegin ühed jalajäljed muidu ka vikerkaarevärvides ja tuli väga kena, aga selline mäkerdamine nõudis poole suuremat vaeva ja mitu pilti niimoodi korraga teha oleks raskem. Aga ehk teen mõned mõni päev veel. :)

  4. Ethel ütleb:

    Minu arust ei saa ka kõike koguaeg karta. Mina kasvatan oma last ka suht tingimustes, mille peale paljud moodsad emad ilmselt näost valgeks lähevad. Pesen lapse pesu tavalise pulbriga, tavaline keemia läheb ka põrandale kus laps roomab. Koer juhtub vahepeal keelega üle näo tõmbama. Kaks nädalat tagasi lisandus veel perekonda kamp kutsikaid, kellega laps meelsasti aega veedab. Ma loodan, et mulle selle avalduse peale sotsiaaltöötajad siia Aafrikasse lapsele järgi ei tule aga vahest panen ma maha kukkunud luti ka niisamuti suhu tagasi. Ainuke mille suhtes ülikriitiline olen ja millega mu laps kokku ei puutu on tubakasuits. Minu emal ei ole ka minu kasvatamisel väga öko olnud aga iga Aafrikas elatud aasta tõestab, et kuskilt on minu organism saanud külge ikka hämmastavalt tugeva vastupanu võime misiganes haigustele ja saastale. :)

    1. Liis ütleb:

      Üks asi on nö looduslikud asjad – muld, koerad jms. Teine asi on ikka keemia, just kodukeemia näol, mis ka täiskasvanutele ohtu kujutab.

      Üldiselt, Katre, ole ettevaatlikum, sest see, kui pole midagi viga jne, ei pruugi avaldudagi selliselt nagu sina ootad. Eks elukaaslase napsutamine ka mõjutab beebit ja enda elustiil siis, kui ei teadnud, et rase oled.

      Kuskil postis kirjutasid, et ega tal midagi viga pole lapsel (Ja siiralt loodan), kuid tulemused võivad hiljem ilmuda ja üks hetk imestad lihtsalt, miks su laps põhikoolis hakkama ei saa, ülikoolist pole juttugi ja selline “harju” keskmine on.

      Ilusat kasvamist!

      1. Katre ütleb:

        Selle asjaga on ka nii, et mis kellelgi kunagi juhtus, ei pruugi juhtuda mul, ja vastupidi. Mina suhtun igatahes asjadesse positiivselt ja ei näe põhjust hetkel muretseda.
        Igasugused halvad tulemused võivad ilmuda ka täpselt sama protsentuaalse tõenäosusega neil, kes oma last mullis kasvatanud on ja kõike ideaalide järgi teinud. :)

  5. KirsikaH ütleb:

    Kas te kulla kommenteerijad kes laialt miinuseid loobivad neile, kes elavad elu edasi pea samamoodi kui enne lapse sündi(samad pesupulbrid jne) kasvatate oma lapsi steriilses haiglakeskkonnas? Sp tänapäeva lastel nii palju allergiaid ja muid haigusi ongi, et midagi neile ligi ei lasta. Jah ma pole küll ema ning palju sellest titevärgist ei tea, kuid vastik on kuulata/vaadata tuttavaid, kes muudkui virisevad et ära anna toda lapsele -bakterid, ega sa põrandaid keemiaga pesnud pole – lapsele nii kahjulik…
    Või eksin ma oma noore arukesega nii väga,et mind tuleks seepeale risti lüüa? :)

    1. miiu ütleb:

      steriilne haiglakeskkond tekibki ju keemiast, mitte loomulikust elukeskkonnast. argumentatsioon jäi väga häguseks…

      1. KirsikaH ütleb:

        Steriilne haiglakeskond st. Ilma ühegi bakteri ja pisikuta!

        1. miiu ütleb:

          arusaadav, mis on steriilne haiglakeskkond – kodus seda ju ei saavuta, kui keemiat ei armasta :) ok, vb aurupuhastajaga… aga see on juba täiesti uus jutt. ma ei poolda steriilsust, kindlasti mitte, aga mingit tehislikku mõtetut jama ka mitte!

  6. Jaanika ütleb:

    Jube äge minuarust :)

  7. T ütleb:

    Guaššid on ühed kõige ohutumad värvid! Mida vanemad seda prostamalt tehtud, vähe kemikaale ja väike püsivus- ehk siis vees lahustuvad.

    Pesupulbrid jne kõik on ka loomulik osa ja üldiselt on kõik muutumas naturaalsemaks tagasi.
    Ainuke mis naturaalne pole ja kust need allergiad tegelikult tulevad on see toit mida sööme – kus kasvab, kuidas ja millega kasvatatakse.
    Kui tegelikult mõelda mis on muutunud selle ajaga kui me väikesed olime ja mis nüüd toimub, siis saate ise ka aru, et guaššid ja koduloomad on küll ohutud!!

    Olen puutunud kokku väga erinevate allergiate, laste puhul on need rasked, täiskasvanutel tüütud, kuid allergiat ei saa 100% ennetada.

    1. Katre ütleb:

      Lugesin just üht artiklit ka allergiate kohta ja seal kirjutas, et allergiad tekivad enamasti ikka päriliku eelsoodumuse teel. Kui kummalgi vanemal allergiat ei ole, siis see tõenäosus, et lapsel selle vastu tekib, on üsna väike protsent.
      Igatahes meie mehega oleme väga tugeva tervisega. Laps on ka siiani kogu oma kõhus ja maailmas oldud ajaga suutnud vaid tõestada, et ta terve kui purikas on. Ei ole küll mõtet ette põdeda midagi. :)

  8. miiu ütleb:

    mnjah – arvamus on nagu tagumik, igal oma.

    meil ka laps mängib koos koeraga, elavad teineteise seljas ja teevad üksteisele musi. üks asi on jah nö “looduslik värk” ja mustus ja teine on keemia. aga again – kellele mida. :)

    1. L ütleb:

      Laps mängib koeraga???? :O Ma arvasin,et su laps kasvab mulli sees,et jumala eest keegi ligi talle oma bakterite ja muude allergiatega ei saa …

      1. Katre ütleb:

        Ouou, vähem vaenu. Ega mu blogi mingi perekooli foorum pole. :D

      2. miiu ütleb:

        jutt käis ju keemiast, mis on üks hoopis teine jutt :D ära jaura palun!

  9. Andra ütleb:

    Su postituse kommentaare lugedes hakkan siiralt selle peale mõtlema, et kas tulevikus poisist nii tihedalt blogima hakkan… Aga samas, what the hell, see on meie elu ja meie blogid; pole nagu teiste asi ettekirjutusi teha. Oleme meie normaalselt välja kukkunud – miks ei peaks meie lastega samamoodi minema?

    1. Katre ütleb:

      Haha. No ma usun, et ma pole esimene ega viimane, kes GUAŠŠidega jälgi mäkerdab, nii et mis vahet sel on. Ainult see vahe ongi, et ühed teevad kodus “salaja” ja mina avalikult. :D
      Alati jääb kõigile ju miskit jalgu ja alati on neid, kes leiavad, et sa valesti teed midagi, nii et miks tõesti selle pärast pead vaevata :D

      1. miiu ütleb:

        see ei jää mulle “jalgu”, aga oli palju asju, mida mina ei teadnud ning teada sain ja õppisin, kui laps väike oli. asju, mida ma ei teadnud, aga pidin teadma ja tahtsin teada. minu meelest on täiesti normaalne tahta teada asju, mis lapsele kahjulikud on. eriti arvestades, et allergiad on väga salakavalad.

        1. Katre ütleb:

          Muidugi soovin ma ka teada, mis on kahjulik ja mis mitte, aga guašše ma siinkohal ei pea lihtsalt nii ohtlikuks, et peaks neist hoiduma. Keemiat täis pesupulbrit rohkem. :)

          1. miiu ütleb:

            mina näiteks ei teadnud, et allergiad ei väljendu kohe, vaid tulevad alles nädalake hiljem, kui allergeene piisavalt kogunenud, et välja lüüa. nii on eriti raske jälgida, mis mida põhjustas. mina arvasin, et näe, eile sõin kaks apelsini, aga perearstikeskusesse teatas pereõde, et nii kohe kindlasti ei ole. :D

          2. Katre ütleb:

            See tundub loogiline mu jaoks, et ei löö kohe välja. Võib-olla sellepärast, et ma selle kohta natuke lugenud ka. Aga no see allergia võib ju iga jumala asja kohta ka välja lüüa. Tõesti kasvõi selle vastu, et ma eile pelmeene sõin. :D
            Ja ega selle vastu ei saa. Kui tal on soodumus mingi aine vastu allergia saada, siis oma elu jooksul korjab ta selle nagunii millalgi üles. :)

  10. Sandra ütleb:

    Väga vahvad pildid :) Mina ei ole kunagi saanud tita une ajal midagi temaga teha, sest mu tita on lihtsalt nii õrna unega (ok, esimesel kahel nädalal ehk küüsi tõesti lõikasin siis), seega eriti cool on vaadata, kuidas keegi seda hetke ära kasutanud on.

    1. Katre ütleb:

      Ta mul ka õrna unega. Vahepeal ikka piilus, mis ma askeldan, aga silm oli paraku ikka raske ja vajus muudkui kinni tagasi. :D

  11. Imbi ütleb:

    Allergiatel võib olla pärilik eelsoodumus, aga vastupidiselt sellele, mida sa lugesid, avalduvad enamus just neil, kelle perekonnas pole enne allergiaid esinenud. Nii on näiteks meie peres mõlemad tütred allergikud (VÄGA erinevatele asjade ja olendite suhtes – kasside, heina, kevadiste õitsevate taimede, tolmu, koerte jne…). Allergiad avaldusid täiesti suvalisel hetkel – põhimõtteliselt üleöö (ja mitte kõik korraga). Samuti vaidleksin vastu väitele, et väikestel üldiselt allergiaid ei esine. Väikestel lihtsalt ei pruugi allergiad avalduda samal viisil nagu täiskasvanutel – sügelevad ja vesised silmad, tiljuv nina. Neil on omad tunnused, mis pahatihti jäävad ka märkamata (jällegi näited oma perekonnast).
    Samas ei püüa ma väita, et guaššid need kõige hirmsamad keemiaallikad on – õhk, mida lapsed Tallinna tänavatel hingavad, on märksa hullem. Aga miks võidelda tuuleveskitega? :)

    Muidugi eriliselt totter oli ühe kommentaari lõpp:

    “Kuskil postis kirjutasid, et ega tal midagi viga pole lapsel (Ja siiralt loodan), kuid tulemused võivad hiljem ilmuda ja üks hetk imestad lihtsalt, miks su laps põhikoolis hakkama ei saa, ülikoolist pole juttugi ja selline “harju” keskmine on.”

    APPI!!!!!!!! Mõni kommenteerija pole vist enne oma last ühegi teisega kokku puutunud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga