beebiblogi

Kuidas meie päevad mööduvad ehk miks ma ei kogu aeg ei blogi

2. november 2013

Viimasel ajal on päevad kulgenud üsna ühtemoodi ja siinkohal pean ka tõdema, et hetkel on küll üksinda üsna raske 1-kuuse lapsega kodus olla. Seda seepärast, et Annabelil paistab olevat hästi-hästi suur lähedusevajadus. Kui ta ärkvel on, siis ei ole ta väga meelsasti nõus üksinda maailma uurima või kuskil lebama, vaid hakkab ikka jonnima ja tahab, et ma temaga igasuguseid imetrikke teeks – peaasi, et ma temaga mängiksin või teda süles hoiaksin.

Öösel teeb ta kaks 4-tunnist und, mis on ülimalt hästi minu jaoks, aga vot päeval on tal magamisega probleeme. Oletan, et ikka selle lähedusevajaduse pärast, sest magama ta ometi jääb ikka mitmeid kordi, kas siis rinna otsas või niisama mul süles olles, aga nii kui ma voodist lahkun või ta voodisse magama tõstan ja üritan minna miskit üksi toimetama, hakkab umbes 5-10 minuti pärast kas hullumeelne nihelemine, ägisemine või lausa jonn jälle pihta ja kui ma siis voodi juurde vaatama lähen, on piigal silmad suurelt lahti ja uni läinud. Nii kestavadki tema päevased uned enamasti 15-45 minutit. Oleneb siis kui kaua ma viitsin temaga voodis lebada või teda süles magatada.

Selle nimel, et ta ometi ka päevasel ajal magada saaks, olen ma teinekord isegi sunnitud sööma samal ajal, kui ta mu rinnal magab ja nii tilgutasin ma talle näiteks ükskord lausa kartulit ja hakklihakastet pähe ja teinekord on ta juuksed krõpsupurused, aga mis teha. Tuleb leida võimalus, et laps saaks magada ja mina saaks süüa ka ikka. Ja kui ta muudmoodi magada ei saa ja mina muudmoodi süüa, siis tuleb need kaks asja kuidagi ju ühendada. :D

Magamishäirest veel nii palju, et kuna tema uned päeval on nii lühikesed ja üleval on ta 2+ tundi järjest, siis tekib tal õhtuks hoopis üleväsimus ja tema magamasaamisega on uued probleemid. Muidugi annab ta ka sellest üleväsimusest suure jonniga märku, mis vaibub ainult siis kui ma ta sülle võtan. Olen proovinud ka seda, et lasen tal natukene aega nutta, lootes et ta ikka ise magama vajub, aga see on õnnestunud ainult kaks korda vist. Enamikel juhtudel läheb ta pigem nutmise peale veel rohkem endast välja ja pean ikkagi mina ta kuidagi magama aitama.

Oma ööpäevase vajaliku unekoguse (~14h) saab ta aga kenasti kätte küll, sest öösel magab ta juba 8-9 tundi ära ja lõunapaiku teeb ka ühe pikema. Lisaks siis need lühikesed powernapid, mida ta päeval harrastab. Ja kui ma üritan end tema olukorda panna, siis ma saan temast täiesti aru ka. Kui ma oleks nii väike siin suures maailmas, siis ma ka jonniks ja tahaks emme kaissu ja opa, sest üksi tuimast lamamisest viskaks ju kiirelt kopa ette. Nii et lootust on, et kui ta hakkab ümbritseva vastu rohkem huvi tundma, viitsib ta ehk ka tegelusmatil või kuskil veidi pikemalt üksinda tsillida ja ma leian endale ka rohkem aega.

EDIT: Imekombel istus ta terve aja, mil ma pilte töötlesin ja valisin ja arvutis olin, ilusasti ja vaikselt oma vibravas lamamistoolis ja ägises vaikselt jutustades omaette ikka piisavalt pikalt. Nii et paistab, et siia nurisemisest oli natuke kasu ja plika otsustas mulle anda ometi kord natuke aega, et blogida, haha. Nüüd aga lähen päästan ta sealt ja tegelen ise ka temaga. :)

IMG_1658c IMG_1663c

27 kommentaari

  1. mina ja beebi ütleb:

    Tean mida sa tunned :) minu kolme nädalane printsess armastab ka üle kõige minu lähedust!

    1. Katre ütleb:

      Eks tuleb mõistev olla jah. Ma armastan tema lähedust tegelikult ka, aga ma lihtsalt oskan ja vajan vahel eraldi ka olla, aga tema ei tal ju ei ole üksi väga tegevust. :D

  2. Kats ütleb:

    Minu pisike tahtis täpselt nii kaua sülesolemist kui sai ise liikuma. Peale seda enam aega ei olnud :) Aga selles suhtes sul siis ikka veab kui ta sul päeval ühe pika une teeb. Minu preili hakkas alles kuskil poole aastaselt päeval pikka und tegema. Sinna maani olid päeva uned max 20 .30 minutit :( Aga jah kui käputama hakkas siis tulid ka pikemad uned. :)

    1. Katre ütleb:

      Pärast hommikuärkamist teeb jah ühe pikema, aga kell 12-24 ehk ülejäänud 12h päevast on ka tema uned sellised 15-45 minti. :D

  3. Geio ütleb:

    lahe särk

    1. Katre ütleb:

      Lahedad särgid*

      1. Geio ütleb:

        ei aint sul lahe

        1. Katre ütleb:

          Annabel hakkas nutma nüüd…

  4. naine50+ ütleb:

    Minu lapsed ja ka lapselapsed pole ka tahtnud päeval toas magada, aga see-eest on väga hästi maganud õues vankris. Vanker peab muidugi liikuma.
    Mullegi vanaemana oli hea treening 1-2 x nädalas 3 tundi kärutada.

    1. Katre ütleb:

      Vankris ta silmad kinni on küll, aga mulle tundub, et ta ei maga seal ikka seda sügavat und vaid niisama naudiskleb või on rahulik.
      Aga noh, vähemalt on rahulik.. ja mul on käed natuke rohkem vabad. :D

  5. ave ütleb:

    Minul on kohe ikka väga suurte magamisprobleemidega laps, ta ei maga päeval ega öösel normaalselt. Teda on väga raske magama saada ning ta uni on üsna kerge, ärkab iga natukese valjema heli peale üles. Ja nii on see tal sünnist saati, praegu laps 8-kuune. Oleme temaga käinud vähemalt kaks korda päeval õues, et laps magada saaks (liikuvad vankris ikka saab kuigipalju magatud). Mul muidugi sellest kergem, et mees ka kogu aeg aitamas. Päeval käin mina õues, õhtul mees. Igas tahes loodan, et su pisikese uneprobleemid üle lähevad :)

    1. Katre ütleb:

      Hetkel on hea vähemalt see, et ta helidest end veel väga häirida ei lase. Läbi une vahel ehmatab, aga see ei ärata teda üles. Võib-olla läbi une ainult pilgutab. Aga millalgi kui nad rohkem helidele reageerima hakkavad, siis üritan teda kuidagi ikka mõõduka kära sees magama harjutada.

      Aga uneprobleemide üleminemine.. ei teagi. Ta ju peakski hakkama järjest enam üleval olla tahtma päevasel ajal. Aga loodan, et vähemalt öösiti hästi magamine säilib või et ööuned veelgi pikemaks veniks. :D

      Loota muidugi hea. Aga sulle ütlen lootustandvalt, et küll saab teilgi korda. Huvi pärast küsin, et kas teil muidu magab laps juba oma voodis? Et äkki sellest see kehv magamine..

      1. ave ütleb:

        Esimesed 1,5 kuud magas laps enamasti oma voodis. Kui magama jäi, tõstsin sinna, ise ta seal magama ei jäänud. Mingist hetkest keeldus sellest kategooriliselt. Ei saanud teda sügavas unes olles ka enam oma voodisse tõsta, ärkas kohe. Proovisin igasugu variante, küll teki sisse mähituna, pesa teha voodisse, oma särki juurde panna (ema lõhn!), aga ei midagi. Kui suures voodis imetades magama jäi, siis ka kõrvalt ära ei saanud, ärkas vahel kohe, vahel 10-15 minuti pärast. Sellest ajast siis päevauned teeb enamasti õues vankris (vahel ka mul süles kui ikka õues väga kole ilm) ja öösel minu kõrval. Aga nüüd ligi kuu aega tagasi on väike murrang toimunud – ööune esimese osa teeb oma voodis, päeval ei taha aga siiamaani oma voodist midagi kuulda/näha.
        Aga kas sa kandelina/kõhukotti oled proovinud? Laps saab sinu lähedal olles magada ja sina saad natuke rohkem toimetada. Meil kahjuks see variant ka ei toimunud, lapsele ei meeldinud kõhukotis.
        Igas tahes lohutuseks sulle, et neid uneprobleemidega lapsi on teistelgi :)

        1. Katre ütleb:

          Uneprobleemid jah üsna levinud asi beebidel. Kõhukotti kasutan mõnikord õhtuti tõesti, et saaks natuke toimetada ja tema mu vastas olla. Aga mitte väga pikalt järjest siiski. :)

  6. Age ütleb:

    Kas ta ärkab kätega vehkides üles? Kui käte liikumine teda äratab, siis tasub proovida ta teki sisse magama panna nii, et käed jäävad teki sisse.

    1. Katre ütleb:

      Ei ärka kätega vehkides või ehmatuse peale. Võimalik, et see küll võib äratada, et soojast sülest jahedale asemele ju tõstan ja selles suhtes võib see tekinipp aidata küll. Kuid samas isegi kui ma voodis aseme soojaks laman ja ta hiljem sinna tõstan, siis ta vist ilmselt on ikka selles niiöelda pindmises unefaasis, kus ta aeg-ajalt olukorda kontrollib ja kui näeb, et ma läinud, siis ei taha edasi magada.

      Sest öösiti nt ta jääb ülikergelt sinna sügavasse unefaasi ja siis on tal suva, kas olen kõrval või mitte. Just päeval ta ei lülitu hästi sinna teise faasi vist.

  7. Krr ütleb:

    Lohutuseks ütlen, et neid nö kuldmagajaid lapsi on ikka vähemikus ja 2-l esimesel eluaastal on kõikvõimalikud uneprobleemid tavalised. Mu enda laps oli samasuguse suure päevase lähedusevajadusega ja hea ööunega u 8 esimest elukuud. Üle 40 min magas ainult õues ja liikuvas vankris ning toas tegi samuti max 15 min uinakuid. Kui tema kõrvalt minema püüdsin hiilida, olid peagi silmad kõpsti lahti. Ei aidanud midagi muud peale kaisusolemise.
    Ootasin meest õhtuti koju nagu elupäästjat, sest siis sai rahulikult päevas 1. korda süüa ja duši alla:). Esimesed kuud oli ta üldsegi välismaal tööl ja ma siis samuti toimetasin üksi kodus.
    Mingil imekombel muutus kõik u 9. kuu ajal – siis magas tirts esimest korda üle 40 min üksi ja peagi venisid päevauned minu väikse kaasabiga mitmefaasilisteks. Olin esimene kord isegi ehmunud – mõtlesin, et laps haige vms:). Nüüd magab juba ammu u 2 tundi päevas järjest ja vahel ka rohkem. Ausalt öeldes on see väga mõnus puhkeaeg meile mõlemale:). Nii et kannatust – see väsitav aeg möödub!

    1. Katre ütleb:

      Eks ma lohutan ka end sellega, et millalgi saab see kõik mööda ja ega ta elu lõpuni niimoodi ei tralli Loodan lihtsalt, et väga hulluks mind see kõik lõpuks ei aja ja ehk neiu ikka halastab mu peale, sest ma ju üksinda. :D

  8. Helen ütleb:

    Nu kindlasti pole paljud sellega nõus, aga mina hoidsingi 4 esimest elukuud last kõik päevauned süles. Samal ajal vaatasin televiisorit (kõrvaklappidega) või istusin telefoniga netis, kuna kui voodile tõstsin, magas väga vähe. Süles aga mitu tundi, vahel lausa 3-4 tundi. Peale 4 kuud nõustus ka voodil magama (mitte võrevoodis, vaid meie suures voodis), aga samuti ainult 30min. Siis soetasin ripphälli ja see oli ikka super hea asi. Kasutasin umbes 7-kuuni. Magas 2 tundi selles alati. Nüüd, kui laps saab peagi aastaseks, magab suures voodis 2 tundi päevaund ja ööuned kõik minu kõrval. Oli küll alguses raske, aga minu arvamus on, et lapsele tuleb anda lähedust, kui ta seda vajab. Tutvusringkonnas magas laps linas ema kõhu peal ja olid ka kõik rahul sedasi.

    1. Katre ütleb:

      Ma ka arvan, et nii pisike beebi vajab seda lähedust veel. Võib-olla just kuskil alates 4.kuust võiks seda natuke kontrollima hakata või lahti harjutama, aga hetkel on kõik ju tema jaoks ikka veel niivõrd uus, nii et turvatunde loomine on ülimalt vajalik tema jaoks.
      Ma väga suur telekainimene muidu ei ole, aga nüüd olen lapsega ka rohkem hakanud elutoas olema, et kui ta rinnale magama jääb sülle, siis hea telekat vaadata natuke aega. Küll aga vaatan telekat/kuulan muusikat siiski sellsie mõõduka volüümiga, et ta ei harjuks väga ära vaikusega ja hiljem ka iga krapsatuse peale enda und häirida ei laseks. :)

  9. K ütleb:

    minu 3,5 kuune ei jaksa siiamaani olla üleval rohkem kui 1,5h max 2h, seega põhjus miks ta sul süles tahab olla võib olla ka selles, et ta on väsinud.. ära seda üldse karda, et ta praegu ära hellitad nt kussutamisega, minu poiss vajas algul abi magama jäämisel, kas siis kiigutades,kussutades vms. eriti meeldis talle kui olin pikali,tema minu kõhu peal ja siis pepust lükates kussutasin.. vahel pidin terve ta uneaja teda nii hoidma, sest samuti ärkas kohe üles kui maha panin, see ei tähenda et ta pole väsinud enam kui üles ärkab ;) mingi hetk ta enam ei vajanud seda. oskab ise magama jääda, tuleb lihtsalt õige hetk ära tabada.. tavaliselt kui beebi on väsinud hakkab ta haigutama,silmi või kõrvu hõõruma. kui õiget hetke ära ei taba siis laps on üleväsinud ja tahabki ainult süles olla. (ps. räägin enda kogemusest, lapsed on muidugi kõik erinevad) soovitan sul lugeda unefaasidest ka, beebid ei oska minna esimest unetsüklist teise, igal lapsel on see erineva pikkusega.. meil on 30-40min ja ma olen seda korduvalt näinud kui mu läheduses magab, et kui see aeg möödub siis ta hakkab nihelema ja silmi lahti tegema, kui kiigutan edasi, paitan, laulan vms (oleneb kus parasjagu olen ta magama pannud), siis magab edasi ja on nii sügavas unes, et ei kuule maad ega mütsi :D

    1. Katre ütleb:

      Unefaasidest ulen lugenud jah. Beebidel on enamik unest see pindmine tegelikult, vastupidiselt täiskasvanutele. Ja paljudel beebidel ongi see häda, et nad ei oska sellest pindmisest unest sügavasse ümber minna ja siis magavadki kehvalt. Tal see pindmine faas hetkel mu arust üsna suvalise pikkusega. Mõnikord uinub otse sügavasse, mõnikord läheb 15min, mõnikord paistab, et ongi ainult pindmises.

      Aga ärahellitamist ma hetkel ei karda jah. Räägitakse, et nii väikest ei ole võimalik sellega ära hellitada ja see kõik tuleb pigem kasuks esimestel kuudel.

  10. Pille ütleb:

    Hei! Väga väga ilusad pildid ja mingit titekõhtu pole sul absoluutselt enam, kuigi sünnitasid alles. Kuidas see sul õnnestus? Tegid mingit eraldi trenni ka? Kui palju muidu juurde võtsid ja kui kiiresti alla said? :)

    1. Katre ütleb:

      No nii vara ikka trenni ei tee ju. Keha alles taastub ja soovitatakse trenniga, kes soovib üldse, alustada alles paar kuud pärast sünnitust.
      Aga noh, niimoodi riiete all on näiliselt jah kõik okei. Enamjaolt võtsin juurde kintsudesse ja tagumikku, nii et teksapükste jalga ajamisega on natuke raskusi. Aga loodan, et titaga jalutamine nad jälle natuke peenemaks voolib tagasi. :D
      Kõht on niisugune.. no ikka natuke on seal veel seda üleliigset nahka, aga alles nii vähe ju möödas ka sünnitusest. Millalgi kindlasti tuleks natuke kõhulihaseid ka treenida seega. :)

      Juurde võtsin mingi ~17kg, sünnitusmajja jäi ~12kg. Praegust kaalu ei tea. :)

  11. Sandra ütleb:

    Hehh. Kõik räägivad, et see aeg läheb kiirelt mööda ja tuleb vastu pidada. Minul varsti viiekuuseks saav laps ja noh võin öelda, et ma pole viis kuud magada saanud, ei päeval ega ööl ja see on mu meelest terve igaviku nii kestnud. Ööse magas 3 esimest kuud 2-3,5 tunniste vahedega ja edasi üldse 1,5 tunni kaupa!! Esimesed kuud samuti vaid süles/tissi otsas ja sinna pidi ka jääma. Sõber vanker aitas ka. Liikuv muidugi. Neljandal elukuul hakkasin julgemalt resoluutseid otsuseid vastu võtma. Nüüd teeb 2 esimest ühe tsükli und oma voodis (alguses nuttis 2h, nüüd joriseb 5min ja kustub) ja seejärel pika une rõdul, vahepeal pean loksutmas käima. Ööd on muidugi õudused kuubis. Kuigi mul jäi sünnituse ajal täiesti 1 ööpäev vahele (olin 40h jutti üleval), siis ootan ilmselt veel 1 a, et seda välja magada. Rinnalaps, pudelit ei võta. Ja ometi ei nimetaks seda uneprobleemiks, sest “raamatulapsi” on küllaltki vähe. Polegi mõeldav, et sünnid siia ilma ja siis kohe tead, kuidas elu käib. Kui 3-aastane laps ei oska öösel magada – see vb on juba uneprobleem :) aga ühesõnaga pea vastu! Need unepikkused, öised äratused jnejne jõuavad paari kuu jooksul veel 100x muutuda!

    1. Katre ütleb:

      Eks see oleneb vast ema enda unevajadusest ka. Minule näiteks sobib see väga hästi, kui ta vähemalt 3h järjest magab. Sest öösiti on see täpselt ka minule vajaliku powernap’i aeg et end pärast puhanult tunda. Igatahes olen ma selle esimese kuu jooksul ka vähe maganud. Soovitatakse lapsega päeva ajal ka ju puhata, kui ööunest puudu jääb, aga ma pole päeval siiski väga maganud. Mõned üksikud korrad. Mulle õnneks vähesest unest piisab ööpäevas. :)

      Aga esimene kuu on küll kiirelt möödunud minu arvates. Muidugi samas kui iga päev on sama probleem ja jagelemine, siis lõpuks ilmselgelt hakkas tunduma, et aeg venib ja et kehv olukord on lõputult kestnud.

      Aga kui ta sul mõni õhtu natuke üleväsib ja siis kõhu hästi-hästi täis söödad, siis ka öösel kauem ei maga natuke sinu kõrval? Mul peale tema üleväsimist teinekord magab ikka päris usinasti ja pikalt ööund siis. :)

      1. Sandra ütleb:

        Enam ei tööta jah sellised asjad ka. Tal on kujunenud kindel harjumus. Ja üldse kui üleväsib, siis HOIDKU SELLE EEST! Siis ei tule sealt veel 2h sügavat und, seisa või pea peal. Ja ülejäänud öö ärkab iga tunni järel. Seega seda üritan vältida…

        Ma täiesti mõtlen igatsusega nendele kolmetunnistele unedele…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga