beebiblogi

Kuhu nii kiire?

10. september 2013

Olen facebookis mõnda aega ühes grupis olnud, kus on teisedki, kes oktoobris sünnitama peaksid. Eks me koos seal seletame ja jagame muresid ja rõõme. Mõnus seltskond on sinna üsnagi kokku sattunud, kellega vabalt kõigest rääkida.

Viimasel ajal on neiud vaikselt juba sünnitama hakanud ja on ju alles septembri algus. Mul on see lugemine sassi läinud, sest ma ei ole veel ise valmis nii väga sünnitusele mõtlema, aga vist 3 tükki? Hetkel ma igatahes vaatan ja imetlen lihtsalt teiste vastsündinud beebipilte, panen laigi kirja ja vuristan kiirelt edasi. Sünnilugusid ega midagi detailsemat enne enda kogemust igaks juhuks teada ei taha. :)

Tundub, et pisikestel on nii kiire selle välja tulekuga ja ma loodan, et minu oma küll veel sees püsib kenasti. Ma lihtsalt ei viitsi. Lisaks loodan ikka kõhuga pildistama ka jõuda. Tahaks veel natukene iseendale olla, asju toimetada ja ma usun, et tegelikult lükkaks sünnitust meelsasti vist igavesti edasi, kui vaid ei hakkaks igasuguseid ebameeldivusi järjest juurde tekkima.

Näiteks on mul mitu päeva kogu vaagen valutanud. Ma ei oska seda teistmoodi kirjeldada, aga kogu see piirkond lihtsalt. Kõndimine on vaevalisem kui see kunagi olnud on ja jalgu tõstes on täpselt niisugune tunne, mis on reites siis, kui pärast trenni lihased valutavad. Aga valusam. Oigan voodis end keerates, jalanõusid jalga pannes ja kõndides. Kuna mul pole aimugi, millest see täpselt tingitud võiks olla, siis oletan, et ehk sellest, et laps hakkab end sinna vaagnasse sätitama ja fikseerima? Eks tal selleks vaiskelt juba aeg ole ka.. prr. Kõigest ~20 päeva veel! Mida lähemale aeg jõuab, seda rohkem ma mõtlen, et ma ei viitsi ja ma ei taha ja ma ei julge.

IMG_0803c

Teisel teemal: Täna oli mul esimene autokooli sõidueksam. Ideaalplaan on autokooliga enne sünnitust ühele poole saada, sest hiljem ju mõnda aega sellega tegeleda ei saa ja siis saaks vähemalt kunagi, kui jälle tegelema hakkan, otse ARKi minna. Olin end tänaseks läbikukkumiseks ette ka valmistanud ja ei arvanud sugugi, et ma läbi saan ja mõtlesin, et ei ole sugugi kurb ka, kui läbi ei saa, sest noh.. ma olin selleks valmistunud.

Eksam kestis nii ~15minutit äkki ehk siis läbikukkumine see tõesti oli ja alguses olin ma rahulik ja võtsin asja rahulikult vastu, kuid mida rohkem õpetaja kõrval seletas, seda rohkem ma pisardama kukkusin. Ja nutsin veel päris pikalt edasi ka. Oh my, sellise asja pärast nutta, eksole.. aga no ei saanud kuidagi peatada end. Närv oli sees. Uus ja võõras auto, võõras inimene (eksamineerija) kõrval ja ebamugav olla. Jalad värisesid ja käiguvahetamine ja kohaltvõtt ja kõik oli absoluutne kobamine.

Järgmine teisipäev uuele katsele.. ja arvatavasti ka viimasele katsele enne sünnitust, sest ma rohkem lihtsalt ei jaksa oma närve, aega ja raha autokoolile kulutada mõnda aega. Vähemalt õpetaja küsis, mitmes kuu mul on ja ütles, et ta näeb, et olen harjutanud ja et asi närvides on. Ehk järgmine kord siis on leebem mu vastu.. ja ehk ma suudan vähem närveerida ka? Tuju igatahes on siiamaani ära. :/

12 kommentaari

  1. Andra ütleb:

    Oh tupsununnu, need rasedanärvid on ikka omamoodi asjad… Kahju, et nii läks, aga loodan, et järgmine kord läheb paremini. Mul endal see kadalipp alles ees ja noh, enesekindlust ka väga pole. Aga eks näis, mis saama hakkab. Rind kummi!

    1. Kats ütleb:

      Ma ei arva, et rasedanärvidest. Ma muidu ka siuke nutmapuhkeja kohati. :D
      Aga samas rasedusega võib ainult seda seostada, et seda enam olin närvis, sest ma ju tahan NIIII VÄGA enne sünnitust selle seljast ära saada.

  2. K ütleb:

    Oi ma väga mõistan Sind. See autokooli värk. Minu jaoks oli see ikka tõesti jube ja ma ei olnud rase ka ega midagi, aga samamoodi paanitsesin ja närvitsesin. Õnneks…saab see ühel hetkel läbi. Ma loodan tõesti, et sul läheb järgmisel korral kõik hästi:)

    1. Kats ütleb:

      Mu arust lihtsalt võiks eksameid ka oma sõiduõpetaja läbi viia, mitte mingi täiesti võõras ja uus inimene, kellega ma end ebamugavalt tunnen. :D
      Ega ma oma autoga ei hakka ka mingeid võõraid suuri onusid vedama. :D

      1. I ütleb:

        Ma soovitan Sul veidi nalja visata. Kui ma läksin eksamit tegema, siis algul oli onu hästi tõsine, aga kohe kui ma hakkasin veidike nalja tegema, siis ta muutus ka hästi meeldivaks. :) Kui Sa tunned, et sul istub kõrval üks tore onu, siis see polegi nii hull. Küll sa saad läbi!

        1. Katre ütleb:

          Eks ma jutustangi seal, aga jätan oma naljadega vist pigem blondiinikese mulje seal autoroolis. :D Ja muidu see onu seal tundub üsna tore olevat, sessuhtes et ta ei olnud kuri otseselt. Lihtsalt ebamugav ja ebameeldiv minu jaoks kuidagi.

  3. K ütleb:

    Kui ma esimene kord ARK-i eksamilt läbi kukkusin, hakkasin ka täiega nutma, terve päeva nutsin :D Siis läksin järgmine kord uuesti, oli teine õpetaja ja võttis asja rahulikumalt :) Igatahes, teisel korral läksin rahuliku südamega, võtsin vabalt ja sain tehtud .. autokooli eksamit mul ei olnudki :D Ja teatavasti pidi see hullem olema kui ARK.

    Igatahes, hoian sulle täiega pöialt järgmiseks korraks ;)

    1. Kats ütleb:

      Aitäh. Loodetavasti saan järgmine nädal kirjutada mittefeilimisest. :D

  4. Kairit ütleb:

    Räägitakse, et pea vaagnasse laskudes on sünnituseni ca 2-nädalat, niiet pane vaim valmis ;)

    1. Kats ütleb:

      23-27.sept on täpselt need päevad, kus laps tulla ei või. :D

  5. Aili ütleb:

    Kuule tahad teada kes luuser on? MINA! Ma ei jõudnud pärast teooriatunde ja 40h sõitu isegi mitte eksamitele. Vabanduseks tõin kõikidele, et “koolieksamid segavad” ja siis tuli väidetavalt sõit välismaale “pärast seda teen!” Raha läinud! Niiet usu mind, proovimine ja ebaõnnestumine on juba pool võitu ja tehtud sa selle saad. Ma olen ise veendunud, et mu poeg teeb enne endale load ära kui ma uuele katsele lähen.

    1. Kats ütleb:

      Haha. No kui nii väga neid lube vaja ei ole, siis on arusaadav, et asi võib täiega venida. Ma aga tahaks neid väga väga saada, sest mehe pere ju Soomes ja enda pere Viljandis. Ja kui üksi Tallinnas istumisene üle viskab, siis hea mugav külla sõita lapse, kassi ja saja muu asjaga, mis nende hooldamiseks vaja kaasa tarida.
      2-tunnise bussi/rongisõidu peale ei taha mõeldagi lapsega. Talle ebamugav, mulle ja ilmselgelt ka kõigilte teistele sealviibijatele, kui beebs otsustab ühel hetkel, et tema nüüd terve ülejäänud sõidu röökida tahab. :D

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga