beebiblogi | igapäev

üksindus: veel rasedusest ja kaitseväest

26. juuli 2013

Kes minu varasemat postitust sellel teemal lugenud on, mäletab ehk minu kiidulaulu. Nüüdseks on asjad siiski võtnud teistsuguse pöörde. Öeldi mu mehele kaitseväes, et vabastatakse ta alles siis, kui laps on sündinud. Seepeale võtsin ühendust kaitseväe õigusvahemehega, kes tegeleb sellega, et kõik kaitseväes toimuv ja otsustatu oleks seadusega kooskõlas. Rääkisime temaga seadustes olevad paragrahvid läbi ja ta selgitas neid mulle ilusasti ja pikalt. Täielik absurd kohati, ma ütlen. Seebikas. Samas loogiline ka, aga.. ikkagi.

Igatahes lapse isaks saab tema alles siis kui laps sünnib ja tema isadus nö tuvastatakse. Loodetavasti ikka nii seebikalikku teemat ajama ei pea ja DNA-testiga seda kinnitama me ei hakka, küll aga peab laps siiski sündinud olema, et minust saaks lapse ema ja temast lapse isa, juhul kui ta lapse omaks võtab. Ja seega kuna me praegu ei ole veel lapsevanemad seaduse silmis, ei kehti meile, nii nagu meie aru saime, ka teatud punktid seadustes.

Nüüd siis ongi nii, et olen veel päris pikalt ikkagi üksinda. Lapse sünni ajaks saab ta endale lubada ehk mingisuguse 10-päevase puhkuse ning pärast lapse sündi, peab koos tõenditega minema jällegi tagasi kaitseväkke ja seni, kuni seal asju aetakse, olema. Ja siis ehk ühel hetkel, millalgi oktoobri keskpaiku või lõpus ta ehk lõpuks vabastatakse, sest siis on ta ju viimaks ometi lapse ISA.

Unistasin siin, kuidas ühel hetkel vajaliku nimekirja ette võtame ja koos ühe suure beebishoppingu teeme, aga pean ikkagi ise asjad toimetatud saama. Üksinda kodu sättima ja asjugi lapsele vaid oma silmade järgi ostma, sest tema arvamust ma ju kõrvale ei saa. Kurb. Alustasingi tänast ilusat päikesepaistelist päeva kena pooletunnise pisaratejadaga, aga mis teha. Saan hakkama küll, aga mossitan pikalt, sest tahaks ju ikkagi raseduse viimaseid kuid kallimaga jagada.
Oh, kuidas ma ei viitsi, ei jaksa, ei taha enam üksi olla.

IMG_3954cccI g a t s e n .

8 kommentaari

  1. Ricardo ütleb:

    Mõistlik seadus ju? Või millised siis sinu seadusemuutmisettepanekud oleksid?

    1. kats ütleb:

      Eks ta ole mõistlik küll jah, kuid siiski ei teinud miskit paha kellegi teadjamaga sellel teemal rääkida ja et tema seadused üle vaataks ja neid selgitaks.
      Kahju lihtsalt, et need kaks asja omavahel hästi kokku ei sobi – rasedus ja kaitsevägi siis. Hea asi muidugi on, et vähemalt oktoobris ta kunagi vabaks saab, aga ei ole sugugi meeldiv lõpukuudel siin üksi toimetada. :)

  2. Andra ütleb:

    Muidugi, alati on hea, kui keegi toeks saaks olla. Eriti raseduse ajal…
    Igatahes, tahtsin sulle öelda, et ole tugev ja tubli Eesti naine, ja kui sul kuidagi midagi vaja peaks minema, siis olen siin teisel pool arvutiekraani täitsa olemas :)

    1. kats ütleb:

      Eks emmed-issid-sõbrad on ikka toeks ja abiks, aga see pole ju päris see ikka. Tahaks koos lapse isaga asju paika panna ja poodelda. :P

  3. Ethelthel ütleb:

    Yhelt poolt loogiline -teisalt aga… kas siis lapse kandmise ajal – just lõpu poole ei ole naisel abikaasa tuge vaja? Mina olin ka raseduse lõpukuudel üksi – abikaasa lihtsalt ei saanud viisat et tulla minu juurde Eestisse ja lapse sünni juures olla – absurd minu meelest. Ometi kõik arstlikud dokumendid said saadetud.

    1. kats ütleb:

      Selle “toe” tarbeks peaks ta millalgi sinna sünnitähtaja paiku esitama avalduse ja saama 10 päeva puhkust. Rohkem mitte, sest seaduse silmis ei ole tal hetkel veel kohustust. Igatahes kaitseväeseaduses endiselt rasedus mingeid eraldi reegleid ei sätesta. :/

  4. Aili ütleb:

    Mu seadusemuudatuse ettepaneks oleks selline, et sõjavägi üldse ära jätta. Enda mees teenis eelmisel aastal seal ja no palun vabanudst, täiesti mõttetu raha raiskamine Eesti riigil. See on aga teine teema juba.

    Ma olen ilmselt varsti sinuga täiesti ühes paadis, kuigi sellel hetkel kui sina juba lapse saad, jään mina just üksi, sest mehel vaja samuti viimane aasta ülikoolis lõpetada ja paraku teeb ta seda Inglismaal. Tuleb küll lapse sünniks tagasi, kuid ilmselt saab jääda maksimum üheks kuuks ja pärast seda olen ka jälle üksi. Ta küll ise ütles, et käib nii tihti kui saab, kuid teisalt on selline edasi tagasi lendamine meie jaoks juba rahaliselt koormav.

    Ei, ajuvaba on sõjavägi, mul savi mis pooltargumente keegi ütleb selle kohta, et tossikesed saavad meheks… ega ikka ei saa küll.

    1. kats ütleb:

      Eks ta mõjub kuidas kellelegi. Mõni tõesti tuleb sealt ära ja on arukam vend kui enne, aga mõni vastupidi, muutub veel jobumaks niiöelda.Aga eks sellega jah on naljakaid asju. Näiteks, et kriminaalkorras karistatud väkke ei võeta, kuigi nemad ju just võiks seal käia, sest no kaitseväes on ikka parem ja karmim distsipliin kui vanglas. Vanglaelu on suhteliselt lebo tegelikult selle kõrval. jne.
      Aga ahh, mis siin kiruda. Eesti elu. :D

Vasta Ethelthel-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga